13 000 aasta vanune tulnukate satelliit? Musta Rüütli vandenõuteooria lahtiharutamine

Black Knighti satelliidi vandenõuteooria väidab, et Maad on tuhandeid aastaid orbiidil jälginud salapärane maaväline objekt. Aja jooksul on see legend põiminud üheks looks erinevad sündmused – Nikola Tesla varastest raadiokatsetustest NASA kosmosesüstiku fotodeni. Vaatamata teaduslikule ümberlükkamisele ja ametlikele seletustele ei kao Black Knighti lugu kuhugi, vaid elab edasi ufoloogia ringkondades, kollases meedias ja internetifolklooris. Käesolev ülevaade annab neutraalse ja süvitsi mineva vaate Black Knighti satelliidi legendile: selle algusele, väidetavale tõendusmaterjalile, osalistele isikutele, meedia- ja popkultuuri viidetele ning teaduslikele ja ametlikele seletustele, mis nendele väidetele vastuseid pakuvad.

Black Knighti legende tekkimine ja ajalooline ajatelg

Black Knighti müüt ei tekkinud korraga; see kujunes, kui möödunud sajandi jooksul hakati tagantjärele omavahel ühendama mitmeid seosetuid juhtumeid. Selle väidetava ajatelje olulised verstapostid on:

• 1899 – Tesla salapärased signaalid: Kuulus leiutaja Nikola Tesla teatas Colorado Springsis läbi viidud katsetuste ajal kummaliste, korduvate raadiosignaalide avastamisest. Tesla spekuleeris, et need signaalid võivad olla intelligentse päritoluga – ehk katse Marsilt kontakteeruda popularmechanics.com popularmechanics.com. (Tänapäeva teadlased arvavad, et Tesla võis kuulda looduslikke raadiallikad või juhuslikke inimtekkelisi häireid, kuid vandenõu pooldajad seovad selle tagantjärele Black Knightiga.) Tesla ise ei väitnud kunagi, et ta kuulis Maa orbiidil asuvat satelliiti, ent mõned usuvad, et ta sai teadmata Black Knightilt edastatud signaale thevintagenews.com thevintagenews.com.
• 1920ndad – pika viivitusega raadioeho: 1927. aastal täheldas Norra raadioamatöör Jørgen Hals nn pika viivitusega echosid (LDE) – raadiosignaale, mis peegeldusid mõne sekundi möödudes tagasi space.com. Need häirivad korduvalt vastuvõetud signaalid olid teadlastele mõistatus. 1973. aastal uuris šoti teadlane Duncan Lunan vanu LDE andmeid ja leidis mustri. Ta väitis, et eho-viivitust graafikule kandes tekkis tähekaardi moodi pilt, mis osutas tähe Epsilon Boötes suunas ning viitas väidetavalt, et echod olid Maa orbiidil 13 000 aastat olnud tulnukaproovi sõnumid popularmechanics.com armaghplanet.com. Märkimisväärne on, et Lunan ise ei nimetanud seda hüpoteetilist objekti kunagi “Black Knightiks” ega pidanud oma ideed tõeks – ta loobus hiljem osaliselt “ebateaduslike” järelduste toetamisest en.wikipedia.org. Ometi lisasid hiljem lugude levitajad Lunanile viidatud 13 000 aasta vanuse proovi Black Knighti mütoloogiasse.
• 1954 – “Kaks satelliiti” kuulujutud: Külma sõja kosmosetehnika paranoias väitis USA UFO-uurija Donald Keyhoe ajakirjanduses, et õhujõud olid avastanud kaks tundmatut satelliiti Maa orbiidil space.com – ajal (1954), mil ükski riik polnud veel satelliiti üles saatnud (Sputnik stardib alles 1957). Sedalaadi teateid avaldasid ka suured ajalehed nagu San Francisco Examiner ja St. Louis Post-Dispatch thevintagenews.com thevintagenews.com. Keyhoe, kes reklaamis oma UFO-raamatut, ei esitanud tõendeid ja paljud peavad lugu reklaamitrikiks en.wikipedia.org. Sellegipoolest maandus mõte salapärastest tehis“Kuu”-dest rahva fantaasiasse.
• Veebruar 1960 – tundmatu tume objekt orbiidil: USA sõjaväelaste poolt tuvastatud tundmatu “tume objekt” polaarorbiidil jõudis pealkirjadesse ning on saanud Black Knighti legendi oluliseks sambaks. Ajakiri TIME teatas, et USA merevägi oli märganud nähtavasti NSV Liidu satelliidiks peetud objekti space.com. See tekitas ärevust – kumbki suurriik polnud tunnistanud sellist objekti enda omaks, eriti orbiidil, mis kattis kogu Maa. Mõne aja pärast teatas USA kaitseministeerium ametliku tõe: tegu oli Discoverer 8 satelliidi rusudega, mis kuulus salajasse CORONA luuresatelliitide programmi space.com armaghplanet.com. Teisisõnu, see “müstiline satelliit” oli hoopis Ameerika luureprogrammi orbiidile kadunud tükk, mitte 13 000 aasta vanune tulnukalaev. (Discoverer 8 oli rikkis ja osa sellest sattus ootamatusse orbiidile.) Ka TIME’is ilmus ametlik selgitus, kuid Black Knighti entusiastid eiravad seda sageli en.wikipedia.org.
• 1963 – Gordon Cooperi kosmosenägemused: Veel üks sageli tsiteeritud lugu puudutab Mercury astronaudi Gordon Cooperit. Tema 1963. aasta Faith 7 orbiidimissiooni ajal pidi Cooper väidetavalt nägema kumaandavat rohelist objekti oma kapsli ees, ning väidetavasti püüdis ka seirejaam tundmatut objekti. Black Knighti uskujad on selle omistanud “vaatlusena” tulnukate satelliidist. Cooper lükkas selle ise ümber: protokollid ja tema kirjeldused näitavad, et ta ei teatanud missiooni ajal ühegi kosmoselaevaga kohtumisest popularmechanics.com armaghplanet.com. (Cooper oli muudel puhkudel teadaolev UFO-uskuja, mis võis sellele kuulujutule hoogu anda.) Tegelikult puuduvad NASA dokumentatsioonis igasugused tõendid, et Cooper oleks Mercury 9 ajal Black Knighti näinud.
• 1970ndad – “Black Knight” nime teke: 1970ndateks põimusid erinevad niidid (Tesla signaalid, Halsi echod, tundmatud orbiidilolijad jne) juba UFO folkloori. Väljend “Black Knight” ilmus käibele selle oletatava iidse satelliidi kohta. Nime enda päritolu on ebaselge – seda ei kasutanud Tesla ega varased allikad ning ilmselt tekkis see dramaatilise hüüdnimena hilisematel aastatel armaghplanet.com. (Kokkusattumusena kutsuti Ühendkuningriigi 1960. aastatel toimunud raketikatsetuste programmi Black Knight, kuid see projekt ei olnud seotud UFO-müüdiga ja ei asetanud tegelikult satelliite orbiidile armaghplanet.com en.wikipedia.org.)
• 1998 – STS-88 kosmosesüstiku fotod: Black Knighti vandenõuteooria taaselustumist ajendas rida intrigeerivaid NASA fotosid. Kosmosesüstiku Endeavouri STS-88 missiooni ajal (esimene missioon Rahvusvahelisse Kosmosejaama, detsembris 1998) jäädvustasid astronaudid tumeda, ebaühtlase kujuga objekti hõljumas madalal Maa orbiidil space.com. Need fotod – must objekt Maa atmosfääri taustal – avaldati NASA veebisaidil ning sütitasid kohe ägeda arutelu UFO- ja vandenõuringkondades space.com. Entusiastid kuulutasid selleks lõpuks tõestuse olemasolust – fotode põhjal on Black Knighti satelliit väidetavasti ringelnud Maa ümber aastatuhandeid. Piltide levik internetis andis müüdile uue elu (nendest fotodest ja seletustest allpool lähemalt).

Iga neist sündmustest oli algselt täiesti iseseisev. Alles aastakümnete spekulatsioonide jooksul õmmeldi need lookillud ühtseks narratiiviks. Nagu üks tunnustatud astronoom nentis: “Black Knight on kokkupandud käputäiest muidu seosetutest lugudest … tükeldatud, segatud ja internetis kokkukeedetud üheks rändavaks ja ebajärjekindlaks müüdilögaks.” armaghplanet.com Järgmistes osades uurime, mis on selle müüdi oletatav tõendusmaterjal, kes on olnud seotud, kuidas on seda meedias ja popkultuuris kajastatud ning mida teadlased ja ametlikud allikad tegelikult asja kohta ütlevad.

Väidetavad foto- ja raadiotõendid

Black Knighti vandenõuteooria pooldajad panevad kokku erinevaid tõendeid – peamiselt ebatavalisi raadiosignaale ja mõistatuslikke pilte –, et väita iidse tulnukasatelliidi olemasolu.

• Müsteeriumsed raadiosignaalid: Legendi alus on seletamatutes raadiotehtustes. Black Knighti folkloor omistab Nikola Tesla 1899. aasta signaalide avastused satelliidi esimeseks teadaolevaks ülekandeks. Tesla kirjutas, et ta sai “perioodilisi” signaale, mis viitasid järjestatud numbritele, ja ta tõlgendas neid kui võimalikke sõnumeid Marsil olevatelt intelligentsetelt olenditelt popularmechanics.com popularmechanics.com. Tänapäeval leiavad teadlased, et palju tõenäolisem on see, et ta püüdis kinni looduslikke kosmilisi raadiosähvatusi või taustmüra. Tegelikult ei tuntud kunstlikke raadiallikaid 1899. aastal üldse; esimene kinnitatud väljastpoolt pärit raadiaallikas (meie galaktika keskpunkt) avastati alles 1930ndatel space.com. Kui Tesla tõesti midagi kinni püüdis, siis tänapäeva eksperdid arvavad, et see oli “kõige tõenäolisemalt Maalt”, mitte satelliidilt space.com space.com. Teine raadionäide tuli 1928. aastal, kui Jørgen Hals täheldas oma saadete pikaajalisi kajasid, mis peegeldusid tagasi pärast mitut sekundit space.com. Vandenõuteoreetikud arvavad, et need LDE-d olid Black Knighti vastused. Tegelikult on pikaajalised kajaefektid teadaolev (ehkki veel täielikult seletamatu) atmosfääri/ionosfääri nähtus; pole ühtegi konkreetset tõendit, et need olnuks tulnuka objektiga seotud. Isegi Duncan Lunani kuulus 1973. aasta tõlgendus, mis pakkus välja tulnukate sondi, oli spekulatiivne mõttemäng – ja Lunan ise on distantsi hoidnud “Black Knight” teooriast popularmechanics.com popularmechanics.com.
• Varased satelliidivaatlused: Lisaks raadiolainetele viitavad uskujad 20. sajandi keskpaiga teadetele tuvastamata objektidest orbiidil. Keyhoe väited 1954. aastast kahe “tundmatu satelliidi” kohta ja 1960. aasta avastus tumedast orbiidil liikuvast objektist (millest eespool juba mainiti) esitatakse tõenditena, et midagi oli üleval juba enne inimkonna esimesi satelliite. Lähem uurimine näitab aga, et neil väidetel olid maised seletused või puudus tõendusmaterjal. Keyhoe lugu paistab olnud olevat sensatsiooniline ajalehelugu ajal, kui ta reklaamis oma raamatut en.wikipedia.org. Ja 1960. aasta objekt, nagu märgitud, tuvastati Ameerika kosmoseprügina (mida avalikkusele kohe ei tunnistatud selle sõjalise olemuse tõttu) – tegemist oli Discovereri luuresatelliidi fragmendiga, mis oli uitama läinud space.com armaghplanet.com. Kokkuvõttes pole nende varaste vaatlustega kunagi kinnitatud ühtki “tundmatut tulnukate alusta”, vaid valesti tuvastatud, inimeste tehtud esemeid.
• NASA 1998. aasta fototõendid: Kõige veenvamaks Black Knighti “tõendiks” peetakse visuaalset. Space Shuttle’i missiooni STS-88 fotodelt 1998. aastal on näha must objekt, mis hõljub Maa taustal space.com. Need kõrge lahutusvõimega pildid (millest üks on allpool) vallandasid avalikkuse kujutlusvõime ja neid korratakse lõputult vandenõuartiklites ja -videotes. UFO-entusiastid väidavad, et objekti kummaline asümeetriline kuju ja tume värv viitavad iidsele tulnukasatelliidile, mis on lõpuks kaamerasse püütud. NASA pakub aga palju igapäevasemat seletust: sellel missioonil (mil kokku pandi ISS) paigaldasid astronaudid moodulile soojusisolatsioonikatted. Üks neist soojustekkidest libises lahti ja triivis minema astronaut Jerry Rossi käest kosmosekõnnil space.com space.com. Meeskond märkis tegelikult kaotusest ka oma logides – “Jerry, üks soojakatetest läks sul käest ära,” ütles missiooniülem Robert Cabana raadioside kaudu, kui ese kosmosesse hõljus space.com. Kaotatud tekk (teise nimega trunnion pin cover) pildistati, kui see aeglaselt pöörles ja päikesevalgus muutis selle Maa taustal mustaks space.com armaghplanet.com. NASA jälgis seda tükki prügi (kataloogides seda objektina 025570) ja kinnitas, et see sisenes Maa atmosfääri ning põles ära umbes nädal pärast orbiidile sattumist space.com armaghplanet.com. Teisisõnu, kuulsal “Black Knighti fotol” kujutatakse lihtsalt eksinud kosmoseisolatsiooni – missiooni ebaõnnelik juhus, mitte aastatuhandete vanune kosmoselaev. Astronaut Jerry Ross ütles hiljem isegi, et sellest kadunud tekist vandenõuteooriate loomine on “ajuressursside raiskamine” thevintagenews.com.

NASA 1998. aasta kosmosesüstiku foto, mida sageli väidetakse kujutavat “Black Knighti” objekti Maa orbiidil. Tegelikkuses kaotasid STS-88 missiooni astronaudid ISS-i kosmosesõidu käigus soojusteki ning see imeliku välimusega prügi jäädvustati kaameraga space.com armaghplanet.com. Objekt kataloogiti ametlikult ning see põles atmosfääris ära mõni päev hiljem, kuid fotodest sai alguse viiruslik legend.

Kokkuvõttes ükski esitatud tõenditest – ei raskestimõistetavad raadiokajad ega põnevad pildid – osuta lõplikult iidse tulnukasatelliidi olemasolule. Igal juhul on olemas alternatiivne (maapealne) seletus. Ometi väidavad uskujad, et just nende anomaaliate kombinatsioon kümnete aastate jooksul viitab kosmosevaatleja olemasolule orbiidil. Selle veendumuse on aja jooksul tugevdanud erinevad isikud ja isegi mõned kosmosega seotud tegelased, nagu järgmisena kirjeldatud.

Tuntud isikud ja osalenud kosmoseasutused

Mitmed tuntud nimed ja institutsioonid on Black Knighti satelliidi narratiivi tõmmatud kas oletatavate tunnistajatena, tahtmatute kaasosalistena või ümberlükkajatena. Siin on mõned peamised tegelased, keda sageli mainitakse:

• Nikola Tesla (leiutaja, 1856–1943): Tesla eksperimentaalne raaditöö peetakse selle legendi alguseks. 1899. aastal püüdis ta kinni ebatavalisi signaale, mida ta võttis võimaliku intelligentse päritoluga popularmechanics.com. Kuigi Tesla rääkis Marsilt tulevastest signaalidest (ja tema kaasaegsed pidasid seda spekulatiivseks), seostab Black Knighti folkloor Teslat retroaktiivselt kui esimest inimest, kes väidetavalt avastas “tulnukasatelliidi”. Tesla ise ei väitnud kunagi, et allikas oleks olnud orbiidil, ning tänapäeva teadlased arvavad, et tema “signaalid Marsilt” olid tõenäoliselt loodusnähtused, mitte tulnukad popularmechanics.com space.com.
• Donald Keyhoe (UFO-uurija): Endine USA merejalaväe major Keyhoe sai 1950ndatel tuntud UFO-autoriks. 1954. aastal ütles ta ajakirjanikele, et õhujõud jälgib kahte tundmatut satelliiti Maa orbiidil thevintagenews.com thevintagenews.com. See väide andis Black Knighti loole varakult hoogu juurde. Aga kunagi pole ilmnenud ühtegi tõendit ega ametlikku kinnitust. Paljud skeptikud märgivad, et uudislood olid omamoodi naljaga pooleks või promootorlikud en.wikipedia.org – Keyhoe’l oli ajaloos komme UFO-teemasid sensatsioonina esitades oma raamatuid turundada. Sellegipoolest istutas tema väide tulnukamasinate orbiidil idee rahva teadvusesse juba enne Sputnikut ning temast sai Black Knighti folkloori baasfiguur.
• NASA ja Space Shuttle’i programm: NASA on tänapäevase legendi keskmes peamiselt STS-88 juhtumi tõttu. Vandenõulugudes süüdistatakse NASA-t tihti Black Knighti eksistentsi “varjamises” en.wikipedia.org. Tegelikkuses tegi NASA 1998. aasta fotod avalikuks ja on järjekindlalt selgitanud eset kui kaotatud soojuskatet, mitte tulnukate kosmoselaeva space.com space.com. Osalenud astronaudid (Jerry Ross ja missiooniülem Robert Cabana) on kadunud tekkist ka avalikult rääkinud. NASA ei varjanud asjaolu, vaid kataloogis selle ja märkis ära taaskohtumise atmosfääriga. Lisaks on NASA insenerid ja ajaloolased – eriti James Oberg (endine shuttle’i insener) – panustanud Black Knighti väidete ümberlükkamisse. Oberg, kes kuulus STS-88 missioonitiimi, intervjueeris meeskonda ja näitas sammhaaval, kuidas tekk kaduma läks ja kuidas müüt väärarusaamadest kujunes space.com space.com. Lühidalt: NASA rolliks on pakkuda igapäevaseid seletusi ja läbipaistvust kosmoseprügi teemal, isegi kui vandenõuteoreetikud väidavad, et NASA peidab “tõde”.
• USA sõjavägi ja kosmose seire: Kuigi mitte nii sageli nimepidi mainitud, jooksevad Black Knighti loos läbi organisatsioonid nagu USA õhujõud ja merevägi. Mereväe poolt 1960. aasta objekti tabamine (Discoverer 8 prügi) ja õhujõudude varased satelliitide jälgimisalgatused tuuakse välja tõenditena kahtlaste objektide kohta orbiidil space.com. Tänapäeval jälgib Space Surveillance Network tuhandeid orbiidil tiirlevaid objekte; mistahes suur tundmatu satelliit – kui see oleks olemas – oleks samuti üles märgitud. Tegelikult kataloogiti 1998. aasta shuttle’i tekk USA kosmosejärelvalvesüsteemis thevintagenews.com. Ametlikult pole ei sõjavägi ega ükski kosmoseagentuur veel kunagi leidnud Maad ümbritsevat tulnukasatelliiti. Külma sõja ajal tuli ette valesignaale ja tuvastamata radaripidureid, kuid need said varem või hiljem tuttavate objektide või seadmete tõrkete arvele pandud. Brittide raketiprojekt nimega “Black Knight” (1950.–60. aastad) on sageli ära eksitav peibutis – hirmutava nime kõrval puudus sel igasugune seos tulnukasatelliidiga ja see ei viinud kunagi midagi orbiidile armaghplanet.com en.wikipedia.org.
• Astronaut Gordon Cooper: Coopers’s väidetavat kohtumist Black Knightiga tema 1963. aasta Mercury-missiooni ajal tsiteeritakse vandenõukirjanduses sageli. Cooper uskus üldiselt UFO nähtustesse, kuid antud juhtumi puhul eitas ta kindlalt, et oleks sellel missioonil midagi näinud popularmechanics.com armaghplanet.com. Nevertheless, tema nime kasutatakse selleks, et anda idee edasi, justkui kogenud astronaudid “teavad midagi”. Ükski teine astronaut pole kirjeldanud midagi, mis meenutaks iidset satelliiti – ning arvestades kui palju mehitatud lende on Maa orbiidil tehtud, on ebatõenäoline, et suur tulnuka objekt suudaks jääda märkamatuks.
• Duncan Lunan (teaduskirjanik): Kuigi Lunan ei ajanud taga otseselt “Black Knighti”, viis tema 1973. aasta analüüs pikalt viibinud kajaefektidest ta spekuleerima 13 000 aasta vanuse tulnukate sondi kohta Kuu ümber popularmechanics.com. Hilisemad autorid seostasid selle idee Black Knighti müütidega, tuvastades Lunani hüpoteetilise sondi kui Black Knighti. Lunan on ise selgitanud, et ta pole seda nime kasutanud ega ole vandenõuteooria taga – tema tähtedekaarte puudutav hüpotees oli tema jaoks lihtsalt mõttemäng, mitte tõendatud fakt armaghplanet.com armaghplanet.com. Tundes end valesti tõlgendatuna, võttis ta hiljem oma töös vead tagasi ja rõhutas, et “Black Knight’iga” seostamine sündis teiste poolt en.wikipedia.org. Sellest hoolimata on Lunani 13 000 aasta ajaskaala ja Epsilon Boötes päritolu lugu saanud Black Knighti legendi lahutamatuks osaks.
• Martina Redpath ja teadushariduse esindajad: Teaduspoolsest ümberlükkamisest rääkides on sõna võtnud sellised teaduskommunikaatorid nagu Martina Redpath Armagh Planeetariumist (Põhja-Iirimaa). Redpath kirjeldas Black Knighti tabavalt kui “täielikult omavahel mitteseotud lugude sasipundart”, mida on liialdatud ja mütologiseeritud armaghplanet.com. Tema ja teised astronoomia valdkonna esindajad rõhutavad, et kõik oletatavad vaatlused ja signaalid on saanud igapäevased seletused või pole üldse tõestatud anomaaliad – ükski neist ei nõua iidse tulnukasatelliidi hüpoteesi. See esindab teaduslikku konsensust: huvitavaid tähelepanekuid tuleks uurida, kuid Black Knighti narratiivi käsitletakse pigem tänapäeva folkloorina kui faktina.

Meediakajastus ja popkultuuri viited

Black Knighti satelliit on köitnud avalikkuse kujutlusvõimet, põhjustades sagedasi meediakajastusi – alates tõsistest teadusartiklitest kuni sensatsiooniliste tabloidideni – ning viiteid meelelahutuses ja internetikultuuris.

• Uudised ja internetimeedia: Internetiajastul plahvatas Black Knighti vandenõu populaarsus tänu viiruslikele artiklitele ja YouTube’i videotele. Kollane ajakirjandus ja kliki-meedia on avaldanud dramaatilisi (ja tihti väga kahtlaseid) lugusid, et huvi ära kasutada. Näiteks Suurbritannia Daily Mail ilmus 2017. aastal pealkirjaga: “Tulnukate satelliit, mis seati üles üle 12 000 aasta tagasi inimeste luuramiseks, on Illuminati eliitsõdurite poolt alla tulistatud, väidavad UFO-jäljitajad.” livescience.com. See fantastiline väide – salajaste ühingute poolt allatulistatud iidne tulnukate sond – näitab, kui kaugele meedia liialdused võivad minna, isegi kui tõendeid pole. Samas on ka peatähtsad teadusväljaanded Black Knighti teemat käsitlenud, enamasti selle ümberlükkamiseks või analüüsimiseks, miks inimesed sellesse usuvad. Väljaanded nagu Space.com, Live Science ja Popular Mechanics on avaldanud põhjalikke artikleid, mis selgitavad ajalugu ning kummutavad vandenõud ekspertarvamustega space.com popularmechanics.com. Isegi TIME ajakiri ja Vice (Motherboard) on fenomeni kirjeldanud kosmosefolklori ja vandenõukultuuri kontekstis en.wikipedia.org vice.com. Pidev meediahuvi peitub Black Knighti müsteeriumi, kosmose ja tulnukate kokteilis – see on lugu, mis toob klikke ja äratab uudishimu.
• Televisioon ja dokumentaalfilmid: Vandenõuteooriat on tutvustatud paranormaalsetes ja ulme telesaadetes. History Channel’i “Ancient Aliens” – tuntud äärealade UFO-teooriate uurimise poolest – on viidanud Black Knighti satelliidile kui võimalikule iidsete astronauditehnoloogia näiteks. Samamoodi on History saade “The UnXplained” ja teised telekanalid lisanud lõike, kus spekuleeritakse Black Knighti kui reaalse tulnukate artefakti üle. Need saated esitavad legendi tihti dramaatiliselt, segades fakte ja oletusi ning aitavad seeläbi Black Knightil juurduda popkultuuris kui köitval mõistatusel. Lisaks on arvukalt sõltumatuid dokumentaale ja YouTube’i filme, mida on loonud UFO-entusiastid. Näiteks uurija Billy Carsoni “Black Knight Satellite: The Untold Story” (2019), mis kogub kokku vandenõuvaated. Kuigi need teosed pakuvad huvi uskujatele, pole nendes toodud väiteid teaduslikult põhjendatud.
• Ilukirjandus ja popkultuur: Black Knight on inspireerinud ka loomevaldkondi. 2015. aastal tootis Pepsi isegi lühifilmi “Black Knight Decoded,” mis oli ulmeline narratiiv kujuteldavast satelliidist, mis saadab Maale sõnumeid (peaosades nt David Oyelowo ja Freida Pinto). Tegemist oli reklaamikampaania osaga, mis näitab, kuivõrd legend on jõudnud isegi korporatiivturundusse en.wikipedia.org en.wikipedia.org. Black Knighti mõiste – iidne orbiidil tiirlev tulnukavaatleja – esineb sageli romaanides ja videomängudes ning mõnikord väidetakse ekslikult, et seda mainitakse suurtes kinofilmides (näiteks on kuulujutte, et satelliiti viidatakse filmides nagu Transformers või Interstellar, kuigi need viited on kas kaudsed või fännide väljamõeldised). Kontseptsioon ilmub ka kirjanduses: mõned ulmeraamatud ja lugematud veebijutud põhinevad tulnukate “vaatlejate” satelliidil, mis on inspireeritud Black Knighti pärimusest. Black Knight esineb sageli koomiksites, kunstis ja muusikas (seda on mainitud laulutekstides ja bändinimedes), mis näitab selle kultuurilist mõjujõudu. Sisuliselt on Black Knightist saanud kaasaegne müüt – uusaja kosmosefolkloor, mida jutustajad armastavad taasleiutada.

Alates tõsistest artiklitest kuni metsikute kollase meedia lugudeni, telesaadetest kaubamärgitud filmideni – Black Knighti satelliidi legend elab meedia tähelepanust. Iga ümberjutustus kipub suurendama salapära, mis omakorda tõmbab ligi uusi huvilisi, kes ei pruugi teadagi maisemaid seletusi. See tsükkel on aidanud vandenõuteoorial püsima jääda. Järgmisena käsitleme, kuidas teadlaskond neid väiteid tõlgendab ning millised vastuväited käivad iga legendi osa kohta.

Teaduslikud ja skeptilised tõlgendused

Teaduslikust vaatenurgast nähakse Black Knighti satelliidi lugu kui tavaliste nähtuste valesti tõlgendamist, millele lisandub inimeste kalduvus mustreid otsida. Skeptikud ja eksperdid toovad välja mitu olulist tähelepanekut, miks teooria ei pea paika:

• Eraldi seisvate sündmuste vikerkaar: Nagu on täheldanud uurijad, sh Martina Redpath ja ajakirjanik James Oberg, ei ole Black Knighti taga ühtegi ühtset objekti – tegemist on lihtsalt seotud ja hiljem kokku põimitud lugudega armaghplanet.com. Telling on, et ükski algsetest sündmustest ei kasutanud isegi terminit “Black Knight” en.wikipedia.org. Iga väidetav tõendus lisandus legendile aastaid või aastakümneid pärast oma juhtumit, ajas tagasi vaadates ühendati punktid, mis tegelikult kokku ei kuulu. Skeptoid taskuhäälingu Brian Dunning nimetab seda näiteks “fantaasiarikkaks väljamõeldiseks”, mis tekkis erinevate sündmuste tagantjärgi sobitamisel üheks looks en.wikipedia.org. Teisisõnu – tegemist on ennekõike loo, mitte füüsilise reaalsusega.
• Inimeste mustrimõtlemine ja vandenõukultuur: Psühholoogid märgivad, et inimesed on altid mustreid ja sihipärasust nägema – eriti müsteeriumides, mis puudutavad kosmost. Black Knighti legend püsib, sest see kõnetab meie huvi tulnukate ja salajaste mõjutuste vastu. “Meie ajud on loodud mustreid, lugusid ja varjatuid tähendusi otsima,” seisab Space.com analüüsis space.com. Ebamääraste signaalide või kujutiste korral kipuvad mõned inimesed pigem eeldama sihipärasust (nt tulnukaid) kui leppima juhuse või määramatusega. Teooria sobitub ka laiemasse UFO- ja vandenõukultuuri (nt mõte, et NASA varjab tõendeid, kõnetab osasid, kuigi tõendid puuduvad). Nagu kosmosearheoloog dr Alice Gorman tõi välja, on üllatav, et kosmosevandenõusid rohkemgi pole: me ei saa kõiki orbiidil tiirlevaid prügitükke uurida, “kui sa ei näe seda, võid kujutada seal ette mida iganes.” popularmechanics.com popularmechanics.com Sisuliselt on Black Knight omamoodi kaasaegne müüt, mida õhutavad kujutlusvõime ja tundmatu võlu.
• Teostatavuse ja füüsika probleemid: Teadlased kritiseerivad ka Black Knighti stsenaariumi praktilisust. Orbiidimehaanika seab põhimõttelise takistuse: hoida objekti madalal Maa orbiidil 13 000 aastat ilma jõuallikata on sisuliselt võimatu. Õhuhõõre, gravitatsioonilised häiringud ja kokkupõrked oleks sellise objekti juba ammu eemaldanud. “Kuidas täpselt püsib mingi objekt 13 000 aastat orbiidil?” küsib dr Gorman, rõhutades, et ka satelliidid vajavad orbiidil püsimiseks omaette süsteeme või kukuvad lõpuks alla popularmechanics.com. Vandenõu pooldajad pole sellele usutavat vastust pakkunud – vahel spekuleeritakse küll superarenenud tulnukatehnoloogiaga, kuid see on lihtsalt erandite eeldamine. Lisaks oleks iidset objekti polaarkõrvalekaldega orbiidil võimalik avastada radarite ja teleskoopidega. Tuhanded kutselised ja amatööride satelliidijälgijad vaatlevad pidevalt taevast; et 1998. aasta teki-juhtumi järel pole tuvastatud tundmatuid suuri objekte, on tugev argument vastu mõne salajase orbiidil tiirleja olemasolule. Kokkuvõttes on kitsa objektiga vandenõu füüsiline teostamine äärmiselt ebatõenäoline.
• Maised seletused igale “tõendile”: Praktiliselt iga Black Knighti pärimusest tuntud aspekti kohta leidub hästi dokumenteeritud, maiselt seletatav lahendus:
  • Tesla 1899. aasta signaalid olid tõenäoliselt looduslik raadiosignaalimüra või häired (kuna tema aparatuur oli ülitundlik) space.com. Tollal ei saadetud Maa-lähedalt ühtegi teadaolevat signaali ning ka Tesla kaasaegsed olid tema suhtes skeptilised vice.com.
  • 1920ndate pika viivitusega kaja-signaalide seletus pole küll täielikult selge, kuid tulnukaid pole vaja eeldada – füüsikateooriad räägivad ionosfääri peegeldusest või plasmaefektidest. Neis ei leidu tähenduslikku sõnumit, vaid vaid saadetud signaalide kordust armaghplanet.com.
  • 1950.–60. aastate müstilised satelliidid olid kas vead või salajased inimtekkelised seadmed. 1960. aasta objekt on kindlaks tehtud kui USA satelliidisüsteemi Discoverer 8 orbiidile jäänud jäänused, nagu selgub salast vabastatud dokumentidest armaghplanet.com. Selle aja jooksul pole kunagi ühtegi tundmatut tehislikku satelliiti pidevalt jälgitud ega kätte saadud.
  • STS-88 “Black Knighti” fotod kujutavad teadaolevat objekti – termotekki. Seda kinnitavad pressiteated, astronautide ütlused, NASA logid ning ka sõltumatu pildianalüüs space.com armaghplanet.com. Kosmoseeksperdid märgivad, et objekti kuju muutub erinevatel fotodel vastavalt selle pöörlemisele – kerge tekk keereldes võib jätta veidra või laeva sarnase mulje space.com. Osa STS-88 fotosid näitab isegi identseid katteid veel ISS-i karkassi teisel küljel armaghplanet.com. Lähem uurimine ei paljasta nendes piltides midagi üleloomulikku.
  • Väited, et Black Knight saatis signaale või soovis kontakti, pole kinnitust leidnud. Peale tõlgendatud Tesla/LDE juhtumite pole kunagi tuvastatud ühtegi teadmata objektist pärinevat arukat signaali. Raadiosaatjad ja satelliidide jälgijad pole Maal orbiidil leidnud midagi, mis poleks teadaolev satelliit.

Kõike eelnevat arvestades on teaduslik konsensus, et Black Knighti satelliit ei ole päris tulnukate artefakt. See on hoopis müütide ja valesti tuvastamiste kogum. Nagu üks astronoomiaväljaanne lõpetuseks tõdeb: “Universum on suur paik ja astronoomid üritavad leida elu jälgi… kuid Black Knighti satelliit ei ole see lahendus ega pole seda kunagi olnud.” armaghplanet.com

Vastuväited ja ametlikud selgitused

Aastate jooksul on arvukad ametlikud avaldused ja uurimised käsitlenud Black Knighti väiteid, leides pidevalt tavapäraseid selgitusi. Siin toome punkt-punktilt kokku autoriteetsed vastuväited vandenõuteooriale:

• NASA selgitus 1998. aasta fotodele: NASA ja asjaosalised astronaudid on STS-88 juhtumi põhjalikult dokumenteerinud. Astronaut Jerry Ross kirjeldab, kuidas kosmosekõnni ajal tuli neil paigaldatav soojusisolatsioonitekk lahti ja triivis käeulatusest kaugemale thevintagenews.com thevintagenews.com. Missiooni transkriptsioonid salvestasid hetke, mil meeskond märkas kaotust space.com. NASA avalikus fotoarhiivis on objekt kirjeldatud kui “kosmoseprügi” koos märkega, et tegu on konkreetse kosmosesüstiku soojuskattega en.wikipedia.org. Endine NASA insener James Oberg tegi põhjaliku analüüsi, rääkis kolleegidega ja otsis üles missiooni andmed ning kinnitas kõik detailid: „Iga samm on kooskõlas sellega, mida olen eluaegse kosmoselendude spetsialistina õppinud – miks oli tekki vaja, miks see lahti tuli, miks see just nii ära triivis.” space.com. NASA ei varjanud neid fotosid, vaid avaldas need algselt oma serverites. (Irooniliselt, kui NASA hiljem oma veebi ümber korraldas ja osa pilte kadus, tõlgendasid vandenõuteoreetikud seda “tõendina” varjamisest space.com.) Tegelikkuses oli tegemist ohutu prügiga, umbes istmepadja suurune ese. See kanti USA kosmosejälgimisvõrgu andmestikku ning jälgiti, kuni detsembris 1998 maa atmosfääris ära põles space.com armaghplanet.com. Salapäraseid kosmoselaevu ei olnud – lihtsalt tavaline (ehkki ebaõnnestunult kaotatud) varustuseese.
• Varasemate „satelliidi” raportite ametlikud uurimised: USA valitsus on varasemaid Black Knighti juhtumeid otseselt või kaudselt käsitlenud. 1960. aasta tundmatu objekt, mida algselt kahtlustati olevat Nõukogude päritolu, analüüsiti kiiresti kaitseministeeriumi poolt. Paari nädala jooksul tuvastati see kui Discoverer VIII osa, nagu kajastatud Time’i 7. märtsi 1960 numbris en.wikipedia.org. See info avalikustati pärast CORONA programmi salastuse mahavõtmist aastakümneid hiljem, kinnitades, et tegu polnud millegi anomaalsega – vaid ühe salajase satelliidi prügiga. Väidetavatest 1954. aasta vaatlustest on vähe tõendeid, et õhujõud oleksid tegelikult midagi tuvastanud; pigem oli tegu Keyhoe spekulatsiooniga. Pole ametlikku dokumenti 1950. aastatest, mis kinnitaks tuvastamata satelliite (Ameerika Ühendriikide õhujõud tõesti otsis võimalikke Nõukogude või looduslike satelliitide starte, aga ei leidnud sel ajal midagi). Märkimisväärne on, et tuntud astronoom Clyde Tombaugh osales 1950ndatel Project Moonwatch’is, otsides satelliite; ta leidis vaid teadaolevaid tehis- või loodusobjekte armaghplanet.com. Kui oleks olemas 13 000 aasta vanune tulnukasatelliit, oleks toona see ilmselt avastatud.
• Nikola Tesla signaali selgitused: Tesla 1899. aasta „Marssilt tulnud signaali” väide pole kunagi saanud kinnitust kellegi teise poolt ning isegi Tesla ise ei tegelenud teemaga eriti põhjalikult. Tagantjärele pakuvad teadlased maisemaid selgitusi. Üheks juhtivaks teooriaks on see, et Tesla kuulis atmosfääri raadiosignaali või kaugelt maalt pärit jaama signaali (samal ajal katsetas Marconi ülemaailmset raadiotelegraafi). Samuti on pakutud, et Tesla võis kuulda mõnda looduslikku taevast raadiallikat, nagu pulsar, ehkki pulsarid on tavaliselt tunduvalt nõrgemad, kui Tesla aparatuur suudaks vastu võtta popularmechanics.com space.com. NASA Jet Propulsion Labi teadlane Varoujan Gorjian ütleb, et kui Tesla üldse midagi kuulis, siis „see tuli tõenäoliselt Maalt.” space.com Kokkuvõttes pole veenvaid tõendeid, et Tesla oleks saanud tulnukateate – ning kindlasti pole seda võimalik seostada Maa orbiidil oleva kehaga.
• Duncan Lunani tagasivõtmine: Duncan Lunani 1970ndate hüpotees, mis lisas Black Knighti lugudele akadeemilist kaalu, on tema enda poolt hiljem tagasi võetud. Lunan selgitas, et tema artikkel Epsilon Boötesi sondi kohta ei olnud mõeldud kindla väitena ning hiljem leidis ta analüüsivigu. Intervjuudes ja kirjutistes rõhutab ta, et ta ei toeta Black Knighti vandenõuteooriat ega esitanud väidet Maa orbiidil tiirlevast „13 000 aasta vanusest satelliidist” en.wikipedia.org livescience.com. See on oluline ametlik seisukoht, sest paljud vandenõude leheküljed tsiteerivad ikka tema 1973. aasta tööd kui tõestust. Teooria ise esitaja on nüüdseks selle sidumise Black Knightiga ümber lükanud – fakt, mida uskujad sageli vaikivad.
• Teaduslik üldkonsensus: Kosmoseagentuurid ja teadlased üle maailma on ühel meelel, et pole ühtegi tõendit ühegi tulnukasatelliidi kohta Maa orbiidil. Agentuurid nagu NASA, ESA ja muud jälgivad regulaarselt kõiki orbiidil olevaid objekte alates aktiivsatelliitidest kuni kosmoseprügini. Jälgimise all on kümned tuhanded prügitükid. Kui oleks suur, ebatavaliselt vana objekt püsival orbiidil, oleks see kindlasti tähelepanu alla sattunud. Vahetevahel küll avastatakse tundmatuid objekte, aga need osutuvad alati rakettide osadeks, vanade satelliitide tükkideks või looduslikeks kehaks (nagu pisikesed asteroidid), mis ajutiselt Maa gravitatsioonis püsivad. Näiteks 2020. aastal leidsid astronoomid midagi, mis näis olevat uus “minikuu”, kuid selgus, et see oli kasutatud 1960. aastate raketijupp – mitte tulnukad. Kui ilmnevad väited Black Knighti taasilmingutest, on kosmoseeksperdid suutnud need alati selgitada teadaolevate objektide või mittemüsteeriumiga. Konsensus on, et Maa ei ole praegu iidse tulnuka sondi poolt jälgimise all.
• Kokkuvõttev ametlik vaade: Black Knighti satelliit jääb köitvaks looks, kuid ametlikud allikad nimetavad seda järjepidevalt väljamõeldiseks. Nagu üks NASA esindaja tabavalt ütles: puudub „igasugune tõend” tulnukasatelliidi olemasolust Maa orbiidil – ning kosmosesüstikust pärit objekt oli „lihtsalt soojusisolatsioonitekk, mitte midagi enamat.” space.com space.com Ka tuntud UFO-teadlased on tunnistanud, et Black Knight on pigem mütoloogia kui reaalsus. Teaduse silmis on Black Knight meeldetuletus, kuidas inimfantaasia suudab tühisest tõeivasest luua keerulise narratiivi. Kuni pole esitatud veenvaid, käegakatsutavaid tõendeid iidsest tehissatelliidist (ja seni neid pole), jääb Black Knight kindlalt vandenõuteooria valda, mitte kinnitatud faktiks.

Vaatamata põhjalikule ümberlükkamisele ei näi Black Knighti satelliidi vandenõuteooria täielikult hääbuvat. See elab edasi internetifoorumite varjus, hilisõhtustes raadiosaadetes ja ulmekirjanduses – moodsas müüdis, mis puudutab meie huvi tundmatu vastu. Lõppkokkuvõttes on „13 000 aasta vanune tulnukasatelliit” mõistetav pigem kultuurifenomenina kui tegeliku nähtusena: see on kosmiline mõistatuslugu, mida iseendile jutustame, otsides universumi avarustes tähendust space.com armaghplanet.com.

Allikad: Käesoleva ülevaate info põhineb ajaloolistel uudisallikatel, NASA missioonide arhiividel ning astronoomide ja teaduskommunikaatorite analüüsidel. Peamised viited hõlmavad Space.com ja Live Science artikleid Black Knighti müüdist space.com livescience.com, ajakirja Popular Mechanics uurimus koos ekspertide kommentaaridega popularmechanics.com popularmechanics.com, Armagh planetaarumi uurimustöö, mis lükkab vandenõu ümber armaghplanet.com armaghplanet.com ning NASA ametnike ja STS-88 missioonil osalenud astronaudid ütlusi space.com space.com. Need ning muud allikad pakuvad üksikasjalikke tõendeid, et Black Knighti satelliit on pigem arusaamatustel põhinev legend, mitte tegelik tulnukate artefakt.