Sissejuhatus
Periood aastatel 2022 kuni 2025 on näinud Ukrainat kujunemas droonikasutuse ja innovatsiooni keskpunktiks. Mehitamata õhusõidukid (UAV-id), tuntud kui droonid, on jõudnud peaaegu igasse Ukraina sõjalise, kaubandusliku, tsiviil- ja humanitaarsfääri valdkonda. Käimasolevas sõjas, mille vallandas Venemaa sissetung 2022. aastal, muutusid droonid lahinguvälja asendamatuks varaks – need on kasutusel alates esirinde luurest ja täppislöökidest kuni logistika ja elektroonilise sõjapidamise vastumeetmeteni. Samal ajal on Ukraina ühiskond ja tööstus kasutanud droonitehnoloogiat tsiviilotstarbeks – alates põllumajandusest ja infrastruktuuri seirest kuni katastroofiabi ja meditsiinitarvikute kohaletoimetamiseni. See aruanne annab ametliku ülevaate droonide kasutusest Ukrainas aastatel 2022–2025, kajastades droonide lahinguväljal kasutuselevõttu, tsiviilrakendusi, võtmetootjaid ja -tarnijaid (nii kodu- kui ka välismaised), sõja ajal arenemist ning tulevikuprognoose nii sõjalises kui ka tsiviilvaldkonnas.
Droonide sõjaline kasutus sõjas (2022–2025)
Ukraina sõdurid valmistavad lahingu ajal ette suurt kvadrokopter-droni. Droonid on põhjalikult muutnud sõjategevust Ukraina kaitses Vene agressiooni vastu. 2023. aasta lõpuks oli peaaegu igas Ukraina lahingubrigaadis droonid integreeritud jõustruktuuri, spetsiaalsete UAV-üksustega luureks, suurtükiväe korrigeerimiseks ja rünnakuteks [1] [2]. Väikesed luuredroonid on esirinnas kõikjal levinud – neist paljud on riiulilt ostetud kvadrokopterid, nagu Hiina tootja DJI Mavic, millele on leitud uus otstarve, andes kaevikutes olevatele üksustele laivõttega õhuülevaate lahinguväljast [3] [4]. Need odavad kvadrokopterid (maksumus vaid umbes 1500–3000 dollarit tükk) on olnud hindamatud vaenlase positsioonide tuvastamisel ja suurtükitule suunamisel [5] [6]. Suuremad, fikseeritud tiiva ja pikema lennuulatusega luuredroonid tegutsevad esirindast kaugemal, uurides sügavalt vaenlase territooriumil ja sy voedavad sihtkoha koordinaadid digitaalsetesse kaardirakendustesse nagu Kropyva platvorm [7]. See püsiv õhuluure – sageli juhituna tsiviilpilootide poolt – on andnud Ukraina vägedele ülekaalu olukorrateadvuses ja sihtimise täpsuses.
Lahingu- ja ründefunktsioonid: Relvastatud droone ja ringlevaid laskemoona on Ukraina kasutanud ulatuslikult otseste rünnakute jaoks. Sõja alguses tõi Türgi toodetud Bayraktar TB2 maailma tähelepanu keskmesse, hävitades Vene tanke ja varustussambaid. Ukrainale anti vähemalt 50 Bayraktar TB2 drooni ja sõja esimestel nädalatel olid need kesk-kõrgusel lennud rängaks katsumuseks Venemaa maavägedele, tõstes Ukraina moraali [8] [9]. Kuid Vene õhukaitse ja elektroonilise sõjapidamise taktikate arenedes nihkus Bayraktari roll peamiselt luurele ning tema suurem mõõtkava löögiks langes konflikti hilisfaasis [10]. 2023. aasta keskpaigaks märkisid Ukraina komandörid, et “on raske leida olukordi, kus TB2-sid kasutada”, arvestades tihedat õhukaitse ohtu [11] [12]. Selle asemel kasutati üha enam väiksemaid kamikaze-droone ja odavat laskemoona. USA tarnis Ukrainale sadu Switchblade ringleva efekti ja sarnaseid süsteeme – üle 700 Switchblade drooni (sh väiksem 300 mudel ja suurem tankitõrje 600 mudel) ja umbes 1800 Phoenix Ghost taktikalist drooni oli lubatud 2023. aasta alguseks [13]. Need ühesuunalised ründedroonid saab lasta torudest ja suunata sihtmärkidele (tankid, suurtükid), plahvatades kokkupuutel. Samuti andis Poola Ukrainale sõjalise abina WB Electronics Warmate ringelluure droone [14] ning Suurbritannia/Norra toetasid palmikese suuruste Black Hornet mikrodroonidega jalaväe lähiluure- ja sihtimistegevust [15] [16].
Võib-olla läbimurdelisim on Ukraina massiline esimese isiku vaate (FPV) kamikaze-drooni kasutuselevõtt. Need odavad, kiired kvadrokopterid või väikesed fikseeritud tiiva droonid on algselt mõeldud hobivõistlusteks, kuid nüüd varustatud lõhkepeade ja kaameratega, mis edastavad otsevideo operaatori VR-kiivrisse [17] [18]. FPV-drooni võib kokku panna 400–500 dollariga (+ käsigranaat või laeng) [19] [20], kuid need võivad hävitada miljoneid maksvat tehnikat, nagu tanke või suurtükke [21] [22]. FPV-droonide parvena kasutamine osavnäppude pilootide poolt on põhjustanud lahinguväljal suure osa kaotusest – 2023. aastaks hinnati, et kuni 60–80% teatava vene varustuse kaotustest põhjustasid just väikesed taktikalised droonid [23] [24]. Iga päev avaldab Ukraina üksusi kaadreid lahingust, kus 500-dollariline FPV-droon hävitab tabavalt vaenlase soomuki [25] [26]. Need droonid on kaitse seisukohast keerulised: lendavad madalal ja kiiresti ning, erinevalt piiratud suunaga suurtest laskemoonadest, võivad tabada liikumises olevaid sihtmärke [27]. Ka kasutatakse tavakvadrokoptereid, mis on kohandatud õhust granaate või miinipomme viskama – see taktika hoiab vaenlase jalaväge pidevalt droonimürina hirmus [28]. 2023. aasta lõpuks oli väikedroonide kasutus Ukrainas juba väga organiseeritud ja peaaegu igal jalaväerühmal olid oma droonid olukorrateadlikkuse jaoks [29] [30]. Riik käivitas kiirprogrammi, mille eesmärk oli toota kodumaiseid droone massiliselt – seatud on eesmärgiks 1 miljon FPV-drooni 2024. aastal [31] [32]. 2025. aasta alguseks tootis Ukraina väidetavalt 200 000 FPV-drooni kuus tänu sisetootjate tootmismahu suurenemisele [33] [34].
Pikamaa-löögid: Droonid on mõlema poole poolt kasutatud ka löökideks kaugele rindest. 2022. aasta sügisel alustas Venemaa Shahed-136 ringelluuredroonide (Iranist tarnitud) massilist kasutust Ukraina linnade ja infrastruktuuri ründamiseks [35] [36]. Shahed-136 on delta-tiivaga “kamikaze”-droon kuni 2500 km lennuulatuse, madala radarsignatuuri ja all 100 000 dollarilse maksumusega – odavam kui enamik rakette [37] [38]. Programmeeritud marsruutidel lendavad Shahedide parved sundisid Ukrainat kulutama kallist õhukaitserakette või tulistama neid maha masinagunidega [39] [40]. Ukraina vastas improviseeritud õhutõrjesüsteemidega, paigaldades kuulipildujad kastiautodele – Shahedide tõrjumiseks [41] [42]. Samal ajal algatas Ukraina oma pikamaa mehitamata löögivõime arendamise vaenlase tagalasse löökide sooritamiseks [43]. Esmased Ukraina droonid langesid sageli Vene segajate või õhukaitse ohvriks, kuid 2023. aasta lõpuks saavutati edu kodumaiste süsteemidega [44] [45]. Näiteks UJ-22 droon (UkrJetilt), propellerdroon, mille tegevusraadius on 800 km ning mida kasutati kütusehoidlate ja baasikomplekside ründamiseks üle piiri [46] [47]. Ukraina on arendanud ka suuremaid pikka maad läbivaid droone – näiteks “Lyuty” (tõlgit. raevukas) Antonovilt, mis on suuruselt ja ulatuselt võrreldav Shahediga [48] [49]. Need droonid on kasutanud Vene sõjaväelennuväljade, laskemoonalao ja isegi sadade kilomeetrite kaugusel asuva naftataristu ründamiseks [50] [51]. Näiteks viis 2024. aasta jaanuaris Ukraina droonirünnak Novateki Ust-Luga kütuseterminali Venemaal põlema ning peatas seal töö päevadeks [52] [53]. President Zelenski on nimetanud Ukraina kasvavat kaugdroonide laevastikku “selgeks ja tõhusaks garantiiks” julgeolekule, sest need võimaldavad rünnata seni kättesaadamatuks jäänud ohtusid [54] [55].
Elektrooniline sõjapidamine ja vastumeetmed: Tugev droonide duell Ukrainas on toonud endaga kaasa veelgi intensiivsema elektroonilise sõjapidamise (EW) mõlemal poolel. Elektrooniline segamine on osutunud kõige tõhusamaks viisiks droonide peatamiseks lennul [56] [57]. Vene ja Ukraina jõud küllastavad rinde EW-süsteemidega, mis segavad GPS-signaale või raadiosideliine – UAV-d kaotavad juhtimise või pildiedastuse [58] [59]. See on muutnud lahingud tipptasemel “kass-hiir-mänguks”: niipea kui droonid vahetavad sagedusi või kasutavad krüpteeringut EW vältimiseks, kohandab vastane oma EW-taktikaid [60] [61]. Ukraina droonipiloodid kinnitavad, et vaenlase segajad on sundinud neid pidevalt vahetama sagedusi ja kasutama signaalikordisteid (mõnikord tõstetud teise drooniga) ühenduse hoidmiseks, kui droon on silma alt väljas [62] [63]. Kasutusel on ka kaasaskantavad “antidroon-püssid” – need suunavad segamissignaale, et alistada kleine kvadrokoptereid, mis ohustavad kohalikke üksusi [64] [65]. Ukraina sõdurid märkisid, et kui vene droonid hakkasid sagedusi vahetama, muutusid nende varasemad EW-seadmed ja isevalmistatud katkestajad vähem tõhusaks [66] [67]. 2024. aastaks oli rinde elektromagnetiline keskkond äärmiselt tihe ning kattuvad segamistsoonid takistasid mõnikord isegi oma droonide tööd. Jammeri ohule vastukaaluks on Ukraina ja Venemaa arendanud järgmise põlvkonna droone, mis suudavad tegutseda suure autonoomiaga või “jamtamatute” juhtimisliinidega. Üks võimalus on tehisintellekti poolt juhitud droonid sihtide tuvastamiseks ja ründamiseks, nii et tsüklis pole vaja pidevat raadiosidet [68] [69]. Mõlemad pooled on katsetanud väikest hulka droone pardal oleva AI-ga, mis suudavad sihtmärgi (nt soomuk) tuvastada ja seejärel sellele ilma operaatori edasise sekkumiseta läheneda [70] [71]. “Sellist drooni ei saa jamsida, sest pole midagi jamsida,” selgitas Ukraina piloot AI-ga juhitud mudeli kohta, kuigi eksperdid märgivad, et tehnoloogia alles küpseb [72] [73]. Veel üks uuendus on fiiberoptilise juhtmega droonid – Venemaa kasutas droone, mille küljes lohises peent fiiberoptilist kaablit, mille kaudu juhtsignaalid edastati jamsamata [74]. Ukraina kiirustab nüüd välja töötama samalaadseid fiiberoptilisi droone, et neutraliseerida vaenlase elektrooniline sekkumine [75]. Need arengud ennustavad, et autonoomsus ning uudsed juhtimismeetodid kujundavad droonisõja järgmist peatükki, kuna elektrooniline vastutegevus laieneb [76] [77].
Logistika ja muud sõjalised kasutusalad: Kuigi lahingutegevus- ja luurekasutus on domineeriv, on Ukraina uurinud droonide kasutust ka lahinguvälja logistikas. Väikesed multikopterid on aeg-ajalt kandnud laskemoona, vett või meditsiinitarbeid raskesti ligipääsetavatesse esiposisoonidesse, vähendades inimkullerite riski. Suuremate kaubalennudroonide kontseptsioon oli arenduses juba enne sõda (nt Ukraina idufirma Airlogix töötas välja raskeveodrooni projekti enne 2022. aastat) [78] [79]. Pärast sissetungi kohandas Airlogix oma tehnoloogia sõjastandardile, kuid see viitab droonide tulevasele logistikale. Seni on droonidega kohaletoimetamine lahingus olnud piiratud lühikese vahemaaga olukordadele õhuruumi kontrolli ja kaalupiirangute tõttu. Kuid kui Ukraina täiustab süsteeme, kaaluvad relvajõud droon-“muulde” kasutamist päästikute viimiseks üle ohtlike esirindealade, mis võib tulevikus laieneda.
Meredroonid: Ukraina innovatsiooni üheks suunaks konfliktis oli mehitamata meresõidukite (meredroonide) kasutuselevõtt, andes droonisõjale uue mõõtme. Alates 2022. aastast kasutati Ukraina mereväes ja eriüksustes lõhkeainetega kaugjuhitavaid paate Musta mere venelaste sõjalaevade ründamiseks. Need meredroonid tungisid edukalt sadamatesse, kahjustades mitmeid Vene laevu ja isegi uputades mõned [80] [81]. Kampaania takistas Venemaa Musta mere laevastikul viibida okupeeritud Krimmi sadamates, murendades Ukraina ranniku blokaadi [82] [83]. See võimaldas hõlbustada Ukraina viljaekspordi osalist taastamist – strateegiliselt ja majanduslikult oluline saavutus [84] [85]. 2024. aasta lõpust ja 2025. aasta algusest alustas Ukraina meredroonide relvastamist rakettide ja õhutõrjerelvadega, muutes need sisuliselt mehitamata mobiilsetest stardiplatvormidest laevadeks [86] [87]. Maailmas esmakordselt tulistas Ukraina raketiga varustatud meredroon alla mitu Vene helikopterit Mustal merel 2025. aasta jaanuaris [88] [89]. Ja 2025. aasta mais teatasid Ukraina ametnikud, et õhutõrjeraketiga meredroonid hävitasid kaks Vene hävituslennukit – märkimisväärne võimekuse laienemine [90] [91]. See kõik näitab Ukraina innovatiivset lähenemist droonide kasutusele, mitte ainult õhus, vaid ka merel ning (üha enam) maismaal maapealsete robotitega tasakaalustamaks Vene arvulist ülekaalu. 2024. aasta lõpuks viis Ukraina läbi maailma esimese täielikult mehitamata ühisrünnaku, koordineerides maapealseid roboteid ja FPV-droonide parvi rünnakul Vene positsiooni vastu ilma ühegi sõdurita sündmuskohal [92]. See verstapost rõhutab, kui palju on Ukraina nihutanud piire droonide integreerimisel sõjapidamisse.
[…]
References
1. www.reuters.com, 2. www.reuters.com, 3. www.reuters.com, 4. www.reuters.com, 5. www.reuters.com, 6. www.reuters.com, 7. www.reuters.com, 8. www.businessinsider.com, 9. www.businessinsider.com, 10. www.businessinsider.com, 11. www.businessinsider.com, 12. www.businessinsider.com, 13. defensescoop.com, 14. en.wikipedia.org, 15. www.reuters.com, 16. www.reuters.com, 17. www.reuters.com, 18. www.reuters.com, 19. www.reuters.com, 20. www.reuters.com, 21. www.reuters.com, 22. www.reuters.com, 23. georgetownsecuritystudiesreview.org, 24. georgetownsecuritystudiesreview.org, 25. www.reuters.com, 26. www.reuters.com, 27. www.reuters.com, 28. www.reuters.com, 29. www.reuters.com, 30. www.reuters.com, 31. www.reuters.com, 32. www.reuters.com, 33. www.atlanticcouncil.org, 34. www.atlanticcouncil.org, 35. www.reuters.com, 36. www.reuters.com, 37. www.reuters.com, 38. www.reuters.com, 39. www.reuters.com, 40. www.reuters.com, 41. www.reuters.com, 42. www.reuters.com, 43. www.reuters.com, 44. www.reuters.com, 45. www.reuters.com, 46. www.reuters.com, 47. www.reuters.com, 48. www.uasvision.com, 49. www.uasvision.com, 50. www.atlanticcouncil.org, 51. www.atlanticcouncil.org, 52. www.reuters.com, 53. www.reuters.com, 54. www.atlanticcouncil.org, 55. www.atlanticcouncil.org, 56. www.reuters.com, 57. www.reuters.com, 58. www.reuters.com, 59. www.reuters.com, 60. www.reuters.com, 61. www.reuters.com, 62. www.reuters.com, 63. www.reuters.com, 64. www.reuters.com, 65. www.reuters.com, 66. www.reuters.com, 67. www.reuters.com, 68. www.reuters.com, 69. www.reuters.com, 70. www.reuters.com, 71. www.reuters.com, 72. www.reuters.com, 73. www.reuters.com, 74. www.atlanticcouncil.org, 75. www.atlanticcouncil.org, 76. www.reuters.com, 77. www.reuters.com, 78. www.uasvision.com, 79. www.uasvision.com, 80. www.atlanticcouncil.org, 81. www.atlanticcouncil.org, 82. www.atlanticcouncil.org, 83. www.atlanticcouncil.org, 84. www.atlanticcouncil.org, 85. www.atlanticcouncil.org, 86. www.atlanticcouncil.org, 87. www.atlanticcouncil.org, 88. www.atlanticcouncil.org, 89. www.atlanticcouncil.org, 90. www.atlanticcouncil.org, 91. www.atlanticcouncil.org, 92. www.atlanticcouncil.org
