Interneti kättesaadavus Albaanias on viimase kahekümne aasta jooksul muutunud luksusest hädavajaliku teenuseni. Tänapäeval kasutab internetti regulaarselt üle 83% albaanlastest (vanuses 16–74) ning peaaegu 96,7% leibkondadest omab mingit laadi internetiühendust [1]. Selle laialdase ühenduvuse aluseks on fiiberoptiline püsiühendus, ulatuslikud mobiilsidevõrgud ja uued satelliitteenused. Albaania valitsus on hoogustanud digiteenuseid (nt e-Albania portaal) ning soov täita ELi digitaalseid standardeid on kiirendanud infrastruktuuri arengut ja kasutuselevõttu. Käesolevas aruandes käsitletakse Albaania interneti infrastruktuuri – kiirtest fiiberliinidest satelliitsignaalideni – ning analüüsitakse levikut, teenuse kvaliteeti, peamisi pakkujaid, taskukohasust, poliitikaid ja tulevikuväljavaateid.
Püsiühenduse lairiba infrastruktuur Albaanias
Albaania püsiühenduse lairiba levik ja kiirus on kasvanud märkimisväärselt, eriti linnapiirkondades. 2023. aasta seisuga oli ca 90,4% leibkondadest püsiühendusel põhinev lairiba internet (optika, kaabel, ADSL jne), mis on natuke rohkem kui aasta varem [2]. See on muljetavaldav tõus võrreldes mõne aasta taguse ajaga (2019. aastal oli see vaid 58% leibkondadest) [3]. Fiiberoptilisi võrke arendatakse kiiresti ning need asendavad järk-järgult vanu DSL-liine. 2010. aastate lõpus moodustas DSL (tihti fiiber kuni tugipunktini, viimane osa vaskkaablil) veel umbes 39% ühendustest, kuid täisfiiber (FTTH/B) oli kasvanud juba ~31%-ni [4]. Praeguseks on fiiberi osakaal veelgi kõrgem, sest operaatorid pingutavad kasvava andmenõudluse rahuldamiseks. Suured pakkujad pakuvad gigabitikiirusel pakette linnakeskustes – näiteks Vodafone Albania (pärast kaablioperaator Abcom omandamist) turustab fiiberplaane kuni 1 Gbps teatud piirkondades [5]. Seetõttu on Albaania püsiühenduse lairibakiirused märgatavalt paranenud: 2023. aasta alguses oli mediaankiirus ligi 44,6 Mbps, 42% rohkem kui aasta varem [6]. Mõnes linnas on keskmised kiirused veelgi kõrgemad – näiteks Shkodëris oli 2023. aasta lõpus keskmine alla-laadimiskiirus ligi 70 Mbps [7]. Selline hüpe peegeldab võrgutaristu pidevat uuendamist.
Vaatamata edusammudele, on püsiühenduse lairiba suuremas osas koondunud linnakeskustesse. Fiiber- ja kaabelvõrgud on hästi arenenud sellistes linnades nagu Tirana ja Durrës, kuid paljud maapiirkonnad ja kaugemad kogukonnad on endiselt teenindamata. Üleüldiselt asub umbes 90% püsiühenduse tellimustest linnapiirkondades, maal vaid 10% [8]. 2021. aastal hinnati, et lairiba püsiühenduse levik linnades oli umbes 30% (rahvastikust), maapiirkondades vaid ca 8% [9]. Mägi-ala ja kõrged rajamiskulud muudavad maapiirkonda fiibrivõrkude rajamise sümpaatseks, kuid majanduslikult vähematraktiivseks, mistõttu erasektori ISP-d sinna sageli ei laiene. Märkimisväärne osa püsiühendustest on koondunud pealinna Tiranasse [10]. Rahvusvahelise ühenduse parandamiseks on Albaania investeerinud ka selgroovõrku: valitsus alustas koostööd Ungari 4iG-ga, rajades uue “digitaalse kiirtee” allveefiiberkaabli, mis ühendab Albaania Vahemere ja Euroopa võrguga [11]. See tugevdab olemasolevaid maa- ja mereühendusi ning parandab Albaania interneti selgroovõrgu töökindlust ja mahtu. Kokkuvõttes liigub Albaania püsiühendus tugevas tõusutrendis – fiibervõrgud laienevad ja kiirused paranevad –, kuid katvuselünk jääb vähem asustatud piirkondades alles.
Mobiilne internet: 3G, 4G ja 5G kasutuselevõtt
Mobiilsideteenused on Albaania internetiühenduse alustala, pakkudes laia 3G/4G levikut ning alustades 5G ajastu sisenemist. 2023. aasta alguses oli riigis umbes 2,27 miljonit internetikasutajat (≈80% elanikkonnast) [12], kellest enamik ühendub nutitelefoni kaudu. Mobiilne lairibakasutus ületab isegi rahvaarvu – leibkondade tase ületab 100%, sest paljudel albaanlastel on mitu SIM-kaarti [13]. Neljanda põlvkonna (4G LTE) võrgud katavad ca 96% elanikkonnast [14], tagades baaslaiariba mobiilivõrgu kaudu peaaegu kõigis kogukondades. 4G kasutuselevõtt hilines Albaanias mõnevõrra (2010. aastate keskpaigas), kuid nüüd on see põhivõrk kogu riigis. Vanemad 3G võrgud jäävad järjest enam hääbuma, kuna kasutajad liiguvad kiiremate 4G teenuste peale. AKEP (elektroonilise sideteenuse reguleerija) järgi oli 2022. aastaks mobiilse lairiba levik praktiliselt kõigis asustatud piirkondades, muutes 4G kiireks ja praktiliseks vahendiks universaalse interneti pakkumiseks enne, kui 5G täielikult kasutusele võetakse [15] [16].
Mobiilside turg Albaanias on hiljuti konsolideerunud. 2023. aasta jaanuaris ühines riigi suuruselt teine mobiilioperaator One Telecommunications suurima püsivõrgu operaatoriga Albtelecom (käitas ka mobiilivõrku) ning sellest tekkis ühine ettevõte One Albania [17]. Nii on Albaanias tänapäeval tegelikult kaks põhitaotlejat mobiilisektoris: One Albania ja Vodafone Albania. Vodafone on olnud aastaid turuliider, One Albania (Ungari 4iG grupi tütarettevõte) ühendab nüüd endas Albtelecomi ja kunagise Telekom Albania/One’i varad. See duopol teenindab kogu mobiiliturgu; väiksemad tegutsevad kas ainult nišis või MVNO-dena. Mõlemad põhitegijad pakuvad kogu riigis 2G/3G/4G teenuseid ning mõlemad alustavad ka 5G kasutuselevõttu.
5G tehnoloogia Albaanias on alles kasutuselevõtu algjärgus. Valitsus (AKEP) korraldas 2023. aasta jooksul 5G sagedusoksjonid (3,5 GHz sagedusvahemik) ning väljastas litsentse kahele põhitegijale [18] [19]. Kommertslik 5G käivitus 2024. aasta lõpus: esimesena avas teenuse One Albania 25. novembril 2024, millele järgnes Vodafone’i käivitamine novembri lõpus [20]. Esialgu on 5G katvus piiratud tähtsamate linnapiirkondadega – Tirana ja Durrësi olid esimesed linnad, kus 5G signaal levima hakkas, kuid plaanis on laienemine kõikidele põhilistele linnadele ja strateegilistele punktidele 2025. aasta jooksul [21]. 2025. aasta alguseks on ligikaudu 19% kasutajatest/seadmetest Albaanias 5G signaalile ligipääs [22] (peegeldades senist piiratud arendust), samas kui praktiliselt kõik saavad 4G kätte. 5G võrgud sihivad suuremaid kiirusi ja suurt võrgumahtu, kuid arvestades Albaania hilist algust, täidab 5G lähiajal pigem täiendavat rolli 4G kõrvalt. Märkimisväärse faktina ühines Albaania USA “Clean Network” algatusega ja ei kasuta oma 5G infrastruktuuris Huawei/ZTE seadmeid [23]. Mõlemad suured operaatorid juurutavad 5G-d Euroopa tarnijatega (nt Ericsson) [24]. Praegu on 4G mobiiliinternetis põhivõrk, pakkudes enamikule kasutajatest piisavat kiirust. Albaania mobiilse interneti alla-laadimiskiiruse keskmine oli 2023. aastal 48 Mbps [25] – mis on võrdne piirkonna keskmistega – ning pakkujaid nagu Vodafone on tunnustatud tugeva võrgukogemuse eest (sh head videostriimi tulemused) [26]. Edasiminekul peaks 5G laienemine uutesse piirkondadesse (nt 5G-põhine püsiühendus kaugemates kodudes) veelgi parandama Albaania ühenduvust, eriti seal, kus fiiber pole kättesaadav.
Satelliitinterneti teenused
Uue arenguna on satelliitinternet jõudnud Albaania turule, pakkudes ühendust kohtadesse, kus tavavõrk puudub. 2024. aasta keskpaigas lisati Albaania SpaceX Starlinki teenuskaardile kui üks enam kui sajast piirkonnast [27]. See tähendab, et eriti maapiirkondades või kaugemates regioonides elavad inimesed saavad nüüd kiiret internetti madalal orbiidil (LEO) tiirlevate satelliitide kaudu. Starlink teenuse kasutuselevõtt eeldab vastava satelliiditaldriku ja paketi ostmist. Seadmed maksavad umbes 42 500 ALL (Albaania leki) – ca €418 – ning kuu tasu on 6 500 ALL (~$60) [28]. Kuigi see hind on märkimisväärselt kõrgem kui tavalised internetipaketid Albaanias, pakub Starlink piiramatut andmemahtu ja lairibakiirust (50–200 Mbps) piirkondades, kus seni oli saadaval vaid aeglane DSL või puudus see sootuks. 2024. aasta lõpuks oli Starlinkil üle 6000 satelliidi (umbes 15% planeeritud võrgust) [29], mis katavad ka kogu Balkani. Albaania mägisel ja hõredalt asustatud alal pakub satelliitühendus alternatiivi, et ületada digitaalset lõhet. Vajalik on vaid taevalaotus, kuhu Starlinki komplekt paigaldada – selle saab kinnitada katusele või kasutada liikvel olles [30].
Lisaks Starlinkile on Albaanias muid satelliitvalikuid vähe. Traditsiooniline geostatsionaarne satelliitinternet (VSAT-teenused) oli nišis, kuna viide oli pikk ja hind kõrge. Starlink toob madalama viite ja suurema kiiruse, muutes satelliitinterneti konkurentsivõimeliseks ka “viimase miili” maapiirkondades. Albaania valitsus paistab olevat tehnoloogilise innovatsiooni suhtes avatud; Starlinki sissetulekule on antud haldustuetus (ning arutatud ka maksustamist) [31] [32]. Seisuga 2025 on Starlink juhtiv satelliitpakkuja, kuna konkurendid nagu OneWeb ja Viasat pole veel teenuseid pakkunud. Kokkuvõttes täidab satelliit oluline osa Albaania internetimaastikus kaugkasutajate ja varuühenduse tagamiseks. Selle arenemine võiks tagada, et isegi kõige kaugemad Albaania kogukonnad on võrgus, täiendades fiiber- ja mobiilsidevõrkude arengut.
Katvus ja linn–maa lõhe
Üks selge muster Albaania interneti kättesaadavuses on vastandus hästi ühendatud linnade ja vähemühendatud maapiirkondade vahel. Linnades valitseb pea täielik katvus: on mitu püsiühenduse pakkujat (fiiber, kaabel, VDSL) ning tugev 4G/5G mobiilside. Tiranas – pealinnas ja suurimas linnas – on püsiühenduse levik riigi kõrgeim (2021. aastal oli üle 43% rahvastikust püsiühenduse tellimusel) [33], ning mõlemad suuremad operaatorid on rajanud linna üle fiibervõrgu. Linnakasutajad saavad seega kiiret koduinternetti (sageli 100 Mbps ja rohkem) ning suurepärase mobiilset andmesidet. Võrreldes sellega on paljudes maapiirkondade külades mobiilside sageli ainus internetikanal, sest püsiühenduse rajamine jääb maha. Kuigi peaaegu igas leibkonnas on kuidagi võimalik netti saada (püsiühenduse või mobiilisiimiga) [34] [35], on ühenduse kiirus ja kvaliteet tugevalt asukohapõhine. Nagu mainitud, oli püsiühenduse levinum määr maapiirkonnas viimastel aastatel ainult ~5–8% (rahvastikust) [36] [37] – enamik maaperede ei oma juhtmega ühendust. Need, kel see siiski on, pruugivad tihtipeale vana DSLi piiratud kiirusega. Enamik maaelanikest sõltub 3G/4G mobiilist, mis katab peaaegu kõik asustatud alad [38] ning võib saada väiksemaid kiirusi (võrgukoormuse või kauguse tõttu tugijaamast), samal ajal kui Tiranas saab kodus ülikiiret fiibrit.
Albaania valitsus on seda linn–maa digitaalset lõhet ära tunnistanud võtmeprobleemina. Riiklik lairibaplaan 2020–2025 seab eesmärgi tuua kiire lairibainternet 100% maapiirkondadest 2025. aastaks [39] [40]. Üks alameesmärkidest on, et kõik maapiirkonna leibkonnad peavad olema võimelised saama vähemalt 100 Mbps internetiühendust (fiibri või juhtmevaba kaudu) [41]. Ent edasiminek kaugemates piirkondades on olnud aeglane. 2022. aasta seisuga ei olnud Albaania rakendanud ühtki suurt riiklikku toetusprogrammi maapiirkonna lairiba arenduseks, mistõttu turujõud jätsid hõreda asustusega alad sageli hõlmamata [42]. Mõningast arengut siiski toimub: mobiilioperaatorid plaanivad pakkuda 5G-põhist püsiühendust väiksemates asulates ning väiksemad kohaliku tähtsusega ISP-d rajavad oma fiibrit mõnedesse küladesse [43]. Lisaks on paljudel keskustel ja külades avalik tasuta WiFi (plaanis oli katta 50% avalikest aladest tasuta WiFi’ga aastaks 2023) [44]. Siiski püsib teenuse kvaliteedis oluline lõhe linna ja maa vahel. Linnades on kasutajate rahulolu kiire ja usaldusväärse ühendusega kõrge, maal sageli kurdetakse katkestuste üle või tuleb tugevama signaali saamiseks mäkke ronida. Satelliitteenused nagu Starlink on uueks võrdsustavaks teguriks, tuues kiire interneti igasse selgesse taevasse. Samuti tagab peaaegu universaalne 4G ühenduvuse pea igal pool Albaanias, kuigi mitte igal pool linna tasemel kiirusega [45] [46]. Järelejäänud lõhe ületamiseks on vaja jätkuvaid investeeringuid taristusse (fiiber, tugijaamad jne) ning võimalikku valitsuse sekkumist alateenindatud alade katmiseks.
Interneti kiirused ja teenuse kvaliteet
Interneti kiirused Albaanias on viimastel aastatel tugevalt paranenud, ehkki need sõltuvad ühenduse liigist. Püsiühenduse puhul on kiiruste kasv tingitud fiibri laienemisest. 2023. aasta alguses oli püsivõrgu mediaanläge 44,6 Mbps [47], mis tähistas suurt aastast hüpet. 2023. aasta lõpuks mõõdeti keskmine riigi püsiühenduse kiirus juba üle 50 Mbps (Internet Society andmetel 54,5 Mbps) [48]. Need keskmised varjavad siiski erinevusi – uutel fiiberliinidel saab 100 Mbps kuni 1 Gbps pakette, samas kui vanal ADSL-il või kaablil on sageli vaid 10–20 Mbps. Veel 2019. aastal oli üle poole püsiühenduse tellijatest 4–10 Mbps ribalaiusel [49], kuid olukord paraneb kiiremini kui kunagi varem. Mobiilse interneti kiirus on üldiselt madalam, kuid siiski korralik. Mediaanmobile allalaadimiskiirus oli 39,3 Mbps 2023. aasta alguses [50]. Huvitaval kombel oli see -9% vähem kui aasta varem, tõenäoliselt kasvava kasutajate arvu ja 4G võrgu koormuse tõttu [51]. Mõlemad operaatorid on pärast seda võrgu mahu ja tehnoloogia arendamisse panustanud. OpenSignali 2023. aasta raporti järgi jagavad One Albania ja Vodafone 4G allalaadimiskiiruse auhinda, One edestab pisut üleslaadimisel (~11,9 Mbps vs ~10,2 Mbps) [52]. Mobiilside viide on hea (sageli 25–35 ms 4G puhul) ning 5G pakub testides alla-laadimiskiirusi üle 500 Mbps.
Teenuse kvaliteedi osas on albaanlastel tavaliselt vähemalt tuumikvõrgu tasemel usaldusväärne internet, ent ette võib tulla probleeme. Linnapiirkonnas on võrgustabiilsus ja madal katkestuste tase, samas kui kaugemates piirkondades võivad katkestused tekkida tormide või elektrikatkestuste tõttu, mõjutades eriti mobiilitugijaamu. Riigis tegutseb üks Internet Exchange Point (IXP) Tiranas kohaliku liikluse jaoks ning umbes 22% populaarsemast sisust on kodule lähemalt vahemälus [53] – see parandab viidet. Rahvusvaheline ribalaius on piisav ent kasvav: varem lootis Albaania Itaalia, Kreeka ja Põhja-Makedoonia piiriülestele kaablitele ning uus Albania–Itaalia–Egiptuse allvee fiiberprojekt suurendab rahvusvahelist võimsust veelgi [54]. Suured ISP-d on uuendanud oma selgroovõrke, sest andmemahud kasvavad kiirelt (voogedastus jne). Internet Society hindab Albaaniat hetkel “keskmiselt” (50%) interneti vastupidavusindeksis, kuid märgib paljude ISP-de ja rahvusvaheliste ühenduste mitmekesisust [55] [56]. Edasiliikumisel peaks fiibri ja 5G laienemine jätkuvalt kiirusi tõstma. Valitsuse eesmärk on, et pooled kasutajatest pääseksid gigabitikiirustele 2025. aastaks [57]. Ehkki see siht on ambitsioonikas, kinnitab see kõrgeid ootusi. Pakkujad nagu One Albania reklaamivad fiiberühendust kodudesse üha rohkemates linnades ja suuremate asutuste ühendamist 1 Gbps kiirustel (nt koolid, ülikoolid, avalikud asutused) [58]. Kokkuvõttes on Albaanlaste interneti kiirus ja kvaliteet täna oluliselt parem kui mõned aastad tagasi, kuigi kõrgeimate tulemuste jaoks sõltutakse ikka asukohast ja valitud teenusepakkujast.
Interneti levik ja kasutajate omaksvõtt
Albaanias on internetilevik kõrgel tasemel. 2023. aastaks oli hinnanguliselt 83% elanikkonnast (16–74) internetikasutajad [59] [60], mis järjest kasvab ning jääb veidi alla EL-i keskmisele (~90%). Absoluutarvudes kasutas ca 2,2 miljonit albaanlast regulaarselt internetti 2023. aasta alguses [61]. Praktiliselt kõik noored (teismelised ja kahekümnendates) kasutavad internetti ning ka vanemad rühmad on aktiivsed. Internetikasutuse soolised erinevused on väikesed (ca 82% naistest ja 85% meestest) [62]. Peamine juurdepääs käib mobiilseadmete kaudu – 99,8% kasutajatest käib netis telefoni abil [63]. Sülearvuteid ja lauaarvuteid kasutatakse vähem (ainult umbes neljandik), sest paljudel peredel piisab mobiilipaketist [64]. See mobiilikeskne kasutus tuleneb ka riigi kõrgest mobiilse lairiba levikust.
Lairibateenuste tellimuste osas oli Albaanias 2023. aasta lõpuks umbes 632 000 püsiühenduse tellimust (ca 22 sajast elanikust) [65]. Tavaliselt jagab üks leibkond ühte püsiühendust (leibkondade katvus on ~90%). Mobiililiitumisi oli üle 3,3 miljoni (kõne ja andme-SIMid), mis on umbes 120% elanikkonnast [66]. Märkimisväärne osa neist on siiski ettemakstud või lisa-SIMid; unikaalseid mobiilse interneti kasutajaid on lähemale 2 miljonile. Sotsiaalmeedia kasutus on samuti suur – 2023. aastal oli ca 1,6 miljonit albaanlast Facebookis, Instagramis jne [67], sageli mobiilipakettidega. Diasporaa ja rahaülekanded on interneti levikut hoogustanud, sest pered suhtlevad videokõnede ja sõnumirakenduste teel; koguni 98,7% Albaania internetikasutajatest teeb veebikõnesid [68]. Tulemustena võib öelda, et Albaania lähendab internetikasutuse küllastuspunkti, põhifookus on nüüd kvaliteedi parandamisel ning viimaste võrguväliste (peamiselt vanemate või rahaliselt vähemkindlustatud) kaasamisel soodsate programmide kaudu.
Internetti taskukohasus
Lairibainternet on Albaanias suhteliselt taskukohane, arvestades riigi üldist sissetulekut, kuigi madalama sissetulekuga perede jaoks võib see olla barjäär. Rahvusvaheliste võrdluste järgi täidab Albaania ÜRO lairibakomisjoni taskukohasuse sihti – põhipaketi hind jääb alla 2% SKTst elaniku kohta [69]. Näiteks baastasemega mobiilipakett (1,5 GB+ kuus) maksab ca 1,3% SKTst elaniku kohta 2022. seisuga [70]. Praktiliselt pakuvad mobiilivõrgud väga konkurentsivõimelisi ettemaksud pakette – näiteks 10 GB mobiiliandmeid võib maksta €10 ja piiramatud sotsiaalmeedia paketid veel vähem [71]. Ka püsiühendus on taskukohane: tavaline kodune 20–50 Mbps pakett maksab 1 500–2 000 ALL kuus (umbes $15–$20) [72]. Kiiremad fiibripaketid (nt 100 Mbps või TV-teenusega) võivad olla €25–€30, mis on keskmise sissetulekuga perele kättesaadav [73].
Kui hinnad asetada tulude konteksti, on need mõistlikud. Keskmine palk Albaanias oli 2023. aastal ca 70 000 ALL (~€600) [74], seega baasinterneti pakett 1 500 ALL moodustab vaid 2% keskmisest tulust. Madalama sissetulekuga peredele (nt miinimumpalga saajad, maapiirkondade elanikud) võib soodne 4G-pakett moodustada 5–6% kuupalgast – mis pole küll tühine, kuid veel kümnend tagasi oleks olnud palju suurem koormus. Konkurentsi ja tehnoloogia areng on hindu alla toonud; 2010. aastal oli lairiba nii aeglasem kui kallim. Tänased hinnad on võrreldavad või isegi madalamad paljude naaberriikidega [75]. Mobiilne andmemaht on eriti soodne, mis on ka regionaalselt ühe suurima mobiilse internetikasutuse põhjuseks. Sellegipoolest jäävad nõrgima ostujõuga maapiirkonnas ühiku kulu alles; ka satelliit või juhtmevaba lahendus on kallim. Starlinki kasutuselevõtt on tehnoloogiliselt kasulik, kuid selle €60/kuu hind seab selle kättesaadavuse piiranguks enamikele kodudele [76]. Võrdsuse tõstmiseks on arutusel olnud tasuta kogukonnakeskuste WiFi või haridus- ja tervishoiuasutuste ühenduse toetamine. Üldiselt muutub internetiühendus Albaanias järjest taskukohasemaks, eriti kui kiirem ühendus pakub rohkem väärtust (rohkem Mbps / €). Keskmiselt $15–$20 hea lairiba eest paistab Albaania hästi, mis toetab kasutuse kasvu.
Valitsuse poliitikad ja algatused
Albaania valitsus on interneti infrastruktuuri laienemise ja digitaalse kaasatuse edendamisel olnud aktiivne. Nurgakiviks on olnud riiklik lairibaplaan (NBP) 2020–2025, mis seab ambitsioonikad eesmärgid kogu riigi ühendamiseks. Selle raames on eesmärk ühendada 2025. aastaks kõik leibkonnad, ettevõtted ja avalikud asutused lairibaühendusega [77]. Samuti püstitati jõudlusstandardeid: 2025. aastaks peaks 50% linnaühendustest (nagu Tiranas) olema võimelised gigabitikiiruseks ning 100% maapiirkonna kodudest vähemalt 100 Mbps plaanideks [78] [79]. Need kooskõlavad EL-i “Gigabit Society” sihtidega, näidates Albaania soovi Euroopa digistandarditesse integreeruda. Invetseeringuid kiiremaks kasvuks on eelistanud ka valitsus – fiiber on pikaajaliselt ainus, mis suudab gigabitikiirust pakkuda [80]. NBP kätkeb ka kõigi koolide ja haiglate ühendamist 1 Gbps ühendustega aastaks 2025 [81]; erinevad asutused on viimastel aastatel juba vastavaid uuendusi saanud.
Lisaks planeerimisele on võetud ka regulatiivseid ja rahastusalaseid samme. Reguleerija AKEP on madaldanud infrastruktuuri rajamise takistusi – nt lihtsustas fiibri rajamise lubasid ja kehtestas numbri teisaldamise, et soodustada konkurentsi. Albtelecomi ja One’i ühinemine 2022–2023 kiideti heaks lootuses, et tugevam duopol (One Albania ja Vodafone) on võrdsemalt motiveeritud 5G ja fiibri investeeringuteks [82]. Samas jälgivad regulaatorid hoolikalt, et turg poleks kuritarvituste käes; hinnad ja kvaliteeti monitooritakse. Valitsus on kasutanud rahvusvahelist abi: näiteks ELi rahastatud Lääne-Balkani Investeerimisraamistiku (WBIF) kaudu on rahastatud lairibakaardistamist ja katseprojekte alateenindatud piirkondades [83] [84]. Näiteks käivitati projekt 8 piirkonnas lairiba arendamiseks ning keskendudes eelkõige maapiirkondadele [85]. Suuremahulisest riiklikust maapiirkonna lairiba toetusskeemist 2022. aastal veel loobuti, kuid selle lähtekoht on olemas [86]. Mobiilses sektoris korraldati 5G oksjonid läbipaistvalt ning madalate lähtehindadega, et kiirendada arendust. Samuti anti testlitsentse (Vodafone proovis 5G juba 2019) [87]. Samuti on tagatud tehnoloogiate vabastamine – nt 800 MHz sagedusvahemiku kasutus 4G jaoks ja püüdlus vabastada TV all veel kasutuses olev 700 MHz bänd mobiilside jaoks [88].
Oluline fookus on teiste seas e-valitsemisteenused, mis kaudselt suurendavad interneti levikut. E-Albania portaal pakub sadu teenuseid (maksud, load, tõendid) ja alates 2022 paljud ainult elektrooniliselt saada. See andis tõuke algatustele, et tagada kõigile elanikele internetiühendus ja digioskused. Valitsus viib läbi teavituskampaaniaid ja koolitusi, sageli annetajate toel. Lisaks ühines Albaania piirkondliku rändlustasude vähendamise kokkuleppega, mis kaotas 2021. aasta juulist rändluskulud naaberriikides – suurendades regiooni ühenduvust. Küberturvalisuse valdkonna õigusakte on ajakohastatud, et tagada elu tähtsaima interneti infrastruktuuri kaitse ja viia see kooskõlla ELi direktiividega. Albaania liitumine Clean Networkiga (keelates ebaturvalised muudatarnijad 5G võrgus) [89] oli geopoliitiline otsus, mis mõjutas tehnoloogiahanget. Kokkuvõttes on Albaania valitsuse tegevuste keskpunkt infrastruktuuri juurutamise toetamine, strateegiliste eesmärkide seadmine ja digitehnoloogia arukas kasutamine riigi arengu hüvanguks. Kuigi mõningaid lõplikke rakendusväljakutseid on, peegeldavad need poliitikad tugevat pühendumust interneti leviku parandamisele kõigile albaanlastele.
Väljakutsed ja kasvuvõimalused
Kuna Albaania jätkab digitaalse ühenduvuse tugevdamist, ootavad ees mitmed väljakutsed ja võimalused. Esiteks maalise katvuse ja kaasatuse lõpuleviimine: viimased protsendid kodudest, mis endiselt ilma on, paiknevad kas mägistel või väga vaestel aladel. Fiibri või isegi 4G/5G baasjaama rajamine võib ilma riigi- või ELi-toetuseta olla liiga kallis. Maailmapanga hinnangul eeldaks universaalse lairibaga katvuse saavutamine 4G-ga (400 Mbps linnas, 10 Mbps maal) $250–$340 miljonit investeeringut [90] [91] – suur summa. Samas tähendab see võimalust kaasata ELi vahendeid või avaliku ja erasektori partnereid toetama maa-interneti projekte. Ekspertide kulu-tulu analüüs näitab, et 4G võrgu olemasolevate ressursside ja võrgujagamise parim kasutamine võib tuua universaalse katvuse kõige ökonoomsemalt [92] [93]. Samal ajal 5G kasutuselevõtt esitab nii väljakutse kui võimaluse – oht, et 5G süvendab linn–maa lõhet, sest arendusega alustatakse linnades, kuid kui 5G-põhine püsiühendus viiakse ka maale, võib see tuua fiiberkiiruse ka ilma kaabliteta, kui piisavalt spektrit ja investeeringuid suunata maaühendustele. Operaatorite koostöö ühise 5G maa-võrgu rajamisel võiks tuua kuni 70% kulude kokkuhoidu (seejuures tuleb jälgida siiski konkurentsi) [94].
Teiseks peab tagama taskukohasuse ja konkurentsi olukorras, kus mobiiliturul on vaid kaks põhitegijat. Viimane turu konsolideerumine eeldab valvsust hinnataseme ja teenuse kvaliteedi osas. Uued turule tulijad või MVNO-d võiksid tarbijale valikuvõimalusi lisada, eriti nišiteenuste või maa-alade puhul. Püsiühenduse segmendis on väiksemad ISP-d (nt Abissnet, Tring, Digicom, Asc Fiber jpt) olulised konkurentsi ja innovatsiooni hoobid. Nende konkurendid arendavad sageli fiibrit kortermajades või traadita lahendusi äärelinnades, tehes konkurentsi suurtele. Infrastruktuuri jagamise soodustamine (nt võimalus kasutada suurte operaatorite kaablikanaleid, tugijaamu) saab kiirendada lairiba arendust ja langetada kulusid – see on regulatiivne võimalus, mida riik võiks soodustada. Kasvavad riiklikud rahvusvahelised fiiberühendused (sh uus Albania–Egiptus allveekaabel ja ühendused Itaaliaga) võiksid avada võimaluse kujuneda piirkondlikuks internetitransiidi keskuseks, tuues Albaaniasse andmekeskusi ning parandades kohaliku päringu jõudlust.
Albaanias kasvav nõudlus digiteenuste (voogedastus, pilverakendused, finantstehnoloogia, e-valitsus, e-kaubandus) järele on investeeringuid võrgutaristusse kiirendav võimalus. Mida rohkem albaanlased kasutavad andmemahukaid teenuseid, seda enam tasub ISP-dele võrke uuendada. Samuti võiks Albaania tehnoloogiasektor ning iduettevõtlus kasvada koos parema ühenduvusega – IT-allhange, nutikad vallad ja muud e-lahendused (Tirana on juba käivitanud nutilinnade piloteerimise, mis põhinevad heal ühendusel). Siin tekib väljakutse küberturvalisuse ja andmekaitsega – 2022. aastal toimus oluline küberinsident, mis katkestas riigi e-teenuseid –, nii et võrgu turvalisus peab laienema võrgu kasutusega samas tempos. Ning lõpuks inimfaktor: Albaania suhteliselt noor elanikkond (mediaanvanus ca 38) on tehnoloogias nutikas, kuid pidev digioskuste arendamine on vajalik, et netiühendusest saaks ühiskondlikult maksimumi. Digilõhe vanemaealiste seas on veel olemas ning see jääb lahendatavaks sotsiaalseks probleemiks.
Kokkuvõttes on Albaania interneti olukord kiire arengu ja suure potentsiaaliga. Alates fiiberoptilistest korterivõrkudest kuni 4G signaalideni mägikülades – ning nüüd ka satelliitühendusest – on albaanlased ühendatud rohkem kui kunagi varem. Viimaste aastate infrastruktuuri, leviku ja kasutuse kasv on olnud märkimisväärne, toetatud nii poliitikavalikute kui turgu kujundavate jõudude poolt. Edasine fookus on kogu elanikkonna ühenduse ja kvaliteedi tagamisel ning selle kasutamisel majandusliku ja sotsiaalse arengu allikana. Väljakutsed nagu linn–maa lõhe ja investeeringuvajadus on tõsised, kuid jätkuva pühendumuse ja uute tehnoloogiate aruka kasutusega (5G, satelliit) liigub Albaania sammhaaval kaasava digitaalse ühiskonna poole. Edulugu fiibrist maa all satelliidisignaalini taevas näitab Albaania otsustavust viia ühendus iga viimase kilomeetrini.
Allikad: Stastistika ja faktid on võetud ametlikest ja usaldusväärsetest allikatest, sh Albaania Statistika Instituut (INSTAT) leibkondade internetikasutuse kohta [95], elektroonilise ja postside amet (AKEP) ning Maailmapank levikuanalüüsideks [96], Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU) ja Internet Society kasutamise ja taskukohasuse kohta [97] [98], uudistekanalid Euronews Albania ja Albanian Daily News 5G ning satelliidi arengute kohta [99] [100], samuti telekomifirmade pressiteated ja turuanalüüsid [101] [102]. Need allikad annavad ülevaatliku ja värske pildi Albaania internetimaastikust seisuga 2023–2024.
References
1. www.instat.gov.al, 2. www.instat.gov.al, 3. www.tiranatimes.com, 4. www.tiranatimes.com, 5. home.vodafone.al, 6. albaniandailynews.com, 7. www.telecompaper.com, 8. www.tiranatimes.com, 9. exit.al, 10. www.tiranatimes.com, 11. albaniandailynews.com, 12. datareportal.com, 13. www.tiranatimes.com, 14. euronews.al, 15. euronews.al, 16. euronews.al, 17. en.wikipedia.org, 18. politiko.al, 19. politiko.al, 20. politiko.al, 21. politiko.al, 22. pulse.internetsociety.org, 23. www.tiranatimes.com, 24. www.datacenterdynamics.com, 25. pulse.internetsociety.org, 26. www.frequencycheck.com, 27. albaniandailynews.com, 28. albaniandailynews.com, 29. albaniandailynews.com, 30. albaniandailynews.com, 31. telegrafi.com, 32. albaniandailynews.com, 33. exit.al, 34. www.instat.gov.al, 35. www.instat.gov.al, 36. exit.al, 37. www.tiranatimes.com, 38. euronews.al, 39. www.tiranatimes.com, 40. www.tiranatimes.com, 41. www.tiranatimes.com, 42. exit.al, 43. www.infrastruktura.gov.al, 44. www.tiranatimes.com, 45. euronews.al, 46. euronews.al, 47. albaniandailynews.com, 48. pulse.internetsociety.org, 49. www.tiranatimes.com, 50. datareportal.com, 51. datareportal.com, 52. www.opensignal.com, 53. pulse.internetsociety.org, 54. albaniandailynews.com, 55. pulse.internetsociety.org, 56. pulse.internetsociety.org, 57. www.tiranatimes.com, 58. www.tiranatimes.com, 59. www.instat.gov.al, 60. pulse.internetsociety.org, 61. albaniandailynews.com, 62. pulse.internetsociety.org, 63. www.instat.gov.al, 64. www.instat.gov.al, 65. www.theglobaleconomy.com, 66. www.tiranatimes.com, 67. datareportal.com, 68. www.instat.gov.al, 69. pulse.internetsociety.org, 70. pulse.internetsociety.org, 71. zenith.travel, 72. www.numbeo.com, 73. zenith.travel, 74. telegrafi.com, 75. techjury.net, 76. albaniandailynews.com, 77. www.tiranatimes.com, 78. www.tiranatimes.com, 79. www.tiranatimes.com, 80. www.tiranatimes.com, 81. www.tiranatimes.com, 82. en.wikipedia.org, 83. aconium.al, 84. wbif.eu, 85. aconium.al, 86. exit.al, 87. www.itu.int, 88. www.itu.int, 89. www.tiranatimes.com, 90. euronews.al, 91. euronews.al, 92. euronews.al, 93. euronews.al, 94. euronews.al, 95. www.instat.gov.al, 96. euronews.al, 97. pulse.internetsociety.org, 98. pulse.internetsociety.org, 99. politiko.al, 100. albaniandailynews.com, 101. en.wikipedia.org, 102. exit.al
