Satelliittelefonid: Põhjalik ülemaailmne KKK

Satelliittelefoni põhitõed

Mis on satelliittelefon?

Satelliittelefon (või satphone) on mobiiltelefon, mis ühendub otse orbiidil olevate satelliitidega, mitte maismaale paigaldatud mobiilimastidega. See tähendab, et kõnesid ja sõnumeid saab teha peaaegu kõikjalt Maal, eriti piirkondades, kus puudub mobiililevi. Nagu tavaline mobiiltelefon, toetab ka satelliittelefon häälkõnesid ja SMS-sõnumeid ning mõnel mudelil on olemas madalal kiirusel andmeedastus e-posti või lihtsa internetikasutuse jaoks. Peamine eelis on see, et satelliittelefonid töötavad kaugemates piirkondades – mägedes, ookeanidel, kõrbedes –, kus puudub nii maa- kui mobiilivõrk. Siiski vajavad need telefonid selget “vaateliini” taevasse, et satelliidiga ühendust saada, seega on neil tavaliselt suur antenn ning neid tuleb kasutada õues või akna lähedal.

Kuidas satelliittelefon töötab?

Satelliittelefonid saadavad teie kõne või sõnumi üles Maad tiirleva satelliidi poole, mis edastab signaali allapoole maapealsesse tugijaama, mis on ühendatud avaliku telefonivõrguga tridon.com. Sisuliselt liigub teie hääl tavaliste mobiilimastide asemel kosmose kaudu. Sõltuvalt võrgu ülesehitusest võib kõne läbida mitu satelliiti (mõnedel süsteemidel on satelliitide vahelised lingid), enne kui see jõuab maa väravasse, mis suunab kõne teie vestluspartnerile. Selline arhitektuur võimaldab satelliittelefonidel katta tohutult suuri piirkondi. Kuid see tekitab ka väikese viivituse (latentsuse) kõnedes – eriti võrkudes, mis kasutavad kõrgel orbiidil olevaid geostatsionaarseid satelliite, sest signaal peab läbima umbes 36 000 km üles ja alla. Praktikas võib satelliitkõnedel mõnedes võrkudes esineda umbes poole sekundi pikkune heliviivitus. Madala orbiidiga (LEO) satelliitvõrkudes on see viivitus väiksem, sest satelliidid paiknevad Maale palju lähemal.

Kuidas erineb satelliittelefon tavalisest mobiiltelefonist?

Peamine erinevus seisneb selles, millega need telefonid ühenduvad. Mobiiltelefon kasutab läheduses asuvaid maismaatorne (ja ei tööta, kui sa oled levist väljas või mastid on rivist väljas), satelliittelefon aga ühendub otse pea kohal tiirlevate satelliitidega. Sellel on praktiliselt järgmised mõjud:

• Levik: Satelliittelefonid võivad töötada praktiliselt kõikjal maailmas (mõnede eranditega, vt allpool), samas kui mobiiltelefonid piirduvad mobiilivõrgu levialaga. See muudab satelliittelefonid hädavajalikuks ekspeditsioonidel, laevadel, kaugematel tööobjektidel ja katastroofipiirkondades, kus mobiililevi puudub.
• Vaateliini nõue: Satelliittelefon vajab avatud vaadet taevasse. Hooned, puud, mäed või ka tihe taimestik võivad signaali blokeerida, seega siseruumides satelliittelefon tavaliselt ei tööta ilma välise antennita. Mobiiltelefonid töötavad sageli ka siseruumides, kui piirkonnas leidub mastisignaal.
• Antennid ja suurus: Satelliittelefonidel on tavaliselt suur väline antenn (tihti klapitav või väljaulatuv), et suhelda satelliitidega. Varased mudelid olid sama suured kui 1980ndate mobiiltelefonid, kuid tänapäevased satelliittelefonid on mõõtudelt tavalistele telefonidele üsna lähedal (~13–17 cm kõrged, kaaludes 200–300 g). Nad on siiski veidi kogukamad kui peenikesed nutitelefonid, kuna neil on antenn ja vastupidav ehitus.
• Kulud: Satelliitkõned on oluliselt kallimad. Minutikõne hind ja seadme maksumus on palju kõrgemad kui tavalistel mobiilimaksetel (täpsemalt allpool “Kulu” osas). See on ka põhjus, miks satelliittelefone kasutatakse vajadusel, mitte igapäevaselt.
• Funktsioonid: Enamik satelliittelefone keskendub baasfunktsioonidele – kõnele ja tekstile. Neil puuduvad tavaliselt kiire andmeside, rakenduste ökosüsteem ja kõrge lahutusega kaamerad, mis tänapäeva nutitelefonidel olemas. Küll aga on mitmetel mudelitel spetsiaalsed funktsioonid nagu SOS-hädaabinupp või GPS-asukoha saatmine ohutuse tagamiseks (sellist funktsiooni tavalistel telefonidel peaaegu kunagi pole).

Kokkuvõttes on satelliittelefon spetsiaalne seade usaldusväärseks sidet pidamiseks väljaspool tavarakat leviala. See ohverdab mõningase mugavuse (vaja avatud taevast, kõrgem hind, lihtsamad funktsioonid), kuid pakub ühenduvust sõna otseses mõttes kõikjal Maal.

Miks ja millal võiks vaja minna satelliittelefoni? Kes neid kasutavad?

Satelliittelefoni võiks kaaluda, kui reisid või töötad väljaspool tavalist mobiililevi või vajad hädaolukordadeks varuühendust. Levinumad näited satelliittelefoni kasutusest on:

• Kaugreisid ja seiklused: Matkajad, meremehed, maastikusõitjad, mägironijad ja maadeuurijad kannavad satelliittelefoni, et püsida ühenduses piirkondades, ookeanidel või polaaraladel, kus puudub mobiililevi. Hädaolukorras (vigastus, eksimine) saab satelliittelefoniga abi kutsuda kõikjalt. See on sisuliselt “päästerõngas” metsikus looduses.
• Mere- ja lennutransport: Laevad avamerel ning eralennukid kasutavad sageli satelliittelefone (või pardal olevat satelliitsidet) kuna rannikust eemaldudes kaob maismaa leviala. Satelliittelefonid võimaldavad teha hääle- ja tekstisõnumeid kaugel avamerel (sageli koos satelliitraadiosüsteemiga).
• Maa- ja kaugala töö: Teadustöötajad, maardlate ja puurimiskomplekside töötajad, metsanduse töögrupid, humanitaarabi meeskonnad ja sõjaväeüksused, kes tegutsevad eemal asustuskeskustest, sõltuvad satelliittelefonidest sidepidamisel ja aruandluses. Iga tööstus, mille töö toimub väljaspool linnu, võib varustada töötajad satelliittelefonidega ohutuse ja logistika tagamiseks.
• Katastroofideks valmisolek ja reageerimine: Pärast looduskatastroofe (orkaanid, maavärinad jne) või sõjalistes konfliktiolukordades võib kohaliku sidevõrk täielikult kaduda. Satelliittelefonidest saab kriitiline tööriist päästeteenustele, ühendustele ja valitsusasutustele abi korraldamiseks. Neid kasutatakse ka hädaabikomplektides (nt majapidamised või ettevõtted orkaanide piirkonnas peavad varuüksust, kui elekter ja mobiilivõrk on maas).
• Isiklik hädaabivõimalus: Mõned inimesed hoiavad satelliittelefoni hädaolukordadeks (näiteks maapiirkonna elanikud, ellujäämisentusiastid või inimesed, kellel on kriitilist terviseprobleemi reisides väljaspool leviala). Kui teil on tingimata vaja olla kättesaadav või abi kutsuda igas olukorras, annab satelliittelefon selle kindlustunde.

Lühidalt: satelliittelefone kasutatakse siis, kui tavalised telefonid ei täida oma ülesannet. Kui viibid alati linnades või mobiililevi piirkonnas, ei pruugi seda vaja minna. Kuid maailmaränduritele, kaugemate piirkondade spetsialistidele ning hädaolukordadega tegelevatele inimestele võib satelliittelefon olla asendamatu.

Reisija kasutamas Iridiumi satelliittelefoni õues. Satelliittelefone peab kasutama taevasse avatud vaateväljas – pane tähele pikka antenni, mis on vajalik otsenähtavuse tagamiseks orbiidil asuvate satelliitidega.

Kas satelliittelefonidel on miinuseid?

Jah – satelliittelefonidega kaasnevad mitmed kompromissid:

• Kulu: Nii seadmed ise kui ka sideteenus on võrreldes tavaliste mobiiltelefonidega väga kallid. Arvesta sadade kuni üle tuhande dollari telefonimudeli eest ning kõneminuti hind algab sageli 1 dollarist (täpsemalt “Kulud ja paketid” sektsioonis). Kõrge hind muudab juhusliku kasutamise enamiku jaoks ebapraktiliseks.
• Vaateliini piirangud: Nagu mainitud, ei tööta satelliittelefon maa all, enamikus hoonetes või isegi tiheda metsa all ilma välise antennita. Kõne tegemiseks võib vaja olla minna avatud alale või kõrgemale maapinnale. Isegi telefoni käes hoides võib mõnikord vaja olla antenni satelliidi suunas seada. Linnakeskkonnas on kasutamine keeruline – kõrged hooned võivad signaali katkestada (“linnakanjonid”).
• Kõne viivitus: Sõltuvalt võrgust võib vestlustes viivitust märgata. See kehtib eriti geostatsionaarsete satelliitvõrkude (nt Inmarsat või Thuraya) puhul, kus mõlemas suunas on ~0,5 sekundiline viivitus (üle 70 000 km kosmosesse ja tagasi). Vaja on natuke rohkem kannatlikkust, et mitte rääkida üksteisele otsa. LEO võrkudes (Iridium, Globalstar) on latentsus madalam (umbes 50–150 ms), seega sarnaneb reageerimine rohkem mobiilikõnega.
• Kõne kvaliteet: Heli kvaliteet on üldiselt hea (kasutatakse digikoodekeid), kuid võib olla veidi vähem selge kui moodsal mobiilikõnel. Kui signaal on nõrk või segatud, võib esineda katkestusi. Üldjuhul on kaasaegsete satelliittelefonide kõnekvaliteet oluliselt paranenud (Globalstar näiteks reklaamib “kristallselget” heli), kuid see võib tingimustest sõltuda.
• Aeglane andmeside: Kui vajad internetti, siis satelliittelefonide andmeühendus on väga aeglane võrreldes isegi 3G mobiiliga. Kiirus jääb valimisel 2,4 kbps kuni ehk 20 kbps (käsiseadmetel) – piisav vaid tekstiliste e-kirjade või GPS-koordinaatide saatmiseks, mitte veebisirvimiseks või voogedastuseks. Mõned uuemad teenused ja hotspot’id ulatuvad mitmesaja kbps-ni (täpsemalt “Andmeside teenused” osas), kuid lairibaühendus eeldab juba suuremaid seadmeid, mitte käsitelefone.
• Suurus/aku: Kuigi kantavad, on satelliittelefonid oma antenni ja vastupidava ehitusega natuke kogukamad ja raskemad kui tavalised nutitelefonid. Akukestvus on korralik, kuid tavaliselt lühem kui paljudel lihtsatel mobiilidel – mõni tund rääkida. Kui oled pikal matkal või elektrita, tuleb laadimist hoolikalt planeerida (levinud on päikeselaadijad või varuakud).
• Regulatsioonipiirangud: Mõnes riigis on satelliittelefonide kasutamine või omamine seadusega keelatud (täpsemalt “Seaduse küsimused” osas). See võib olla suur “miinus”, kui reisid rahvusvaheliselt – vale riigi piiril satelliittelefoniga võid sattuda tõsistesse raskustesse.

Hoolimata neist puudustest – kui vaja läheb satelliittelefoni, siis tavaliselt alternatiive lihtsalt ei ole. Kasutajad lepivad nende piirangutega vastu kriitilise olukorra ühenduse nimel.

Levik ja satelliitvõrgud

Kas satelliittelefonid töötavad kõikjal maailmas?

Peaaegu. Satelliittelefoni lubaduseks on globaalne levi, kuid sellega kaasnevad mõned märkused:

• Nägemispiir: Tehniliselt saab satelliittelefon signaali igal pool kui tal on otsenähtavus satelliidile (puuduvad takistused nagu maastik, hooned, tihe taimestik). Kui oled sügavas kanjonis, punkri sees või džungli võrade all, ei pruugi telefon satelliidisignaali püüda enne, kui liigud avatud alale. Avatud taeva all (tasandikud, kõrb, avameri jne) saad tavaliselt ühenduse ükskõik millisest punktist Maal, kui kasutad õiget võrku.
• Võrgu leviala: Erinevatel satelliitvõrkudel on erinev ulatus. Iridium on ainus võrk, mis pakub tõeliselt 100% ülemaailmset katvust, kaasa arvatud poolused. Inmarsatil on peaaegu globaalne katvus (umbes 70°N kuni 70°S laiuskraadi); see ei kata ekstreempoolusi. Thuraya katab umbes 160 riiki, peamiselt Euroopas, Aafrikas, Lähis-Idas, Aasias ja Austraalias, kuid mitte Ameerikaid ega polaaralasid. Globalstar katab enamiku asustatud maismaadest, kuid sellel on võrgu lünki (vajalik ühendus piirkondliku maajaamaga, mistõttu väga kaugemad ookeanialad ja polaarpiirkonnad ei kuulu katvusse). Kontrolli alati teenusepakkuja levikaarti enne, kui satelliittelefonile konkreetses piirkonnas tuginema hakkad. Kui vajad katvust ükskõik kus, on Iridium kindel valik.
• Ekstreemsed laiuskraadid: Nagu mainitud, peaksid polaarretked kasutama Iridiumi. Inmarsati geostatsionaarsed satelliidid on ekvaatori kohal, mistõttu pooluste lähedal paikneb satelliit sinu horisondi kohal madalal; võid kaotada nähtavuse või ühenduse on ebausaldusväärne (ja kindlast laiuskraadist alates pole katvust üldse). Samuti ei ulatu Thuraya poolusteni. Globalstari satelliidid ei kata samuti kõrgeid polaarlaiuskraade (nende orbiidi kalle on maksimaalselt ~52°). Seega Arktika ja Antarktika kasutuseks on Iridium sisuliselt ainus võimalus.
• Ookeanid: Inmarsat ja Iridium pakuvad mõlemad ookeanikatvust (Inmarsat on kaua teenindanud merendussektorit). Thuraya katab ainult oma piirkondlikku tsooni (nt rannikualad jalaalal, kuid mitte vaikse ookeani keskosa). Globalstaril on mõningaid lünki ookeani keskosas, kuna satelliit peab olema maajaama levialas – katvus on parim mandrite lähedal. Jällegi, Iridiumi tähtkuju katab avamerd igal pool (üks põhjus, miks Iridiumi telefone kasutatakse jahtidel ja laevadel).
• Siseruumides & maa all: Tavaliselt mitte – kui oled siseruumides, ei tööta satelliittelefon iseseisvalt (hoone blokeerib signaali). Lahendus on kasutada välist antenni või dokkimisjaama. Näiteks on olemas dokkimiskomplektid, millega saad antenni paigutada õue (katusele või sõidukile) ja juhtme abil ühendada siseruumi dokki, luues sisuliselt «satelliittelefoniliini» hoone sees. Nii saab satelliittelefoni kasutada ka siseruumides (levinud laevadel, sõidukites, välikontorites), kuid see nõuab lisavarustust. Samuti on olemas satelliidi Wi-Fi hotspot-seadmed (nt Thuraya Hotspot või Iridium GO), mida hoitakse õues või akna juures ning seejärel ühendatakse mobiiltelefoniga Wi-Fi kaudu siseruumist satcomglobal.com. Kuid ainult satelliittelefoni käsiseade töötab vaid väljas, avatud taeva all.

Kokkuvõttes saab satelliittelefon töötada praktiliselt kõikjal Maal, kui valid õige võrgu ja tagad nähtavuse. Tõeliselt globaalseks kasutuseks (sh poolused) kasuta Iridiumi. Enamikus teistes piirkondades sobivad ka Inmarsat või teised. Alati kontrolli, kas su teenusepakkujal on katvus sinu soovitud piirkonnas (eriti haruldasemateks kohtadeks).

Millised on peamised satelliittelefonide võrgud ja kuidas need erinevad (Iridium, Inmarsat, Thuraya, Globalstar jne)?

Satelliitteenuste pakkujaid on mitu, igal oma satelliidipark ja leviala. “Suur Nelik” käsisatelliittelefonide jaoks on Iridium, Inmarsat, Thuraya ja Globalstar:

• Iridium: USA põhine võrk, millel on 66 aktiivsatelliiti madalal orbiidil (LEO). Iridium pakub tõelist ülemaailmset katvust, poolusest pooluseni. Satelliidid tiirlevad umbes 780 km kõrgusel Maast ja moodustavad omavahel seotud võrgustiku, mis võimaldab kõnesid “ruumis” satelliidilt satelliidile, kuni kõne jõuab maajaama. Põhieelsed: töötab kõikjal planeedil, ka avamerel ja poolustel; madal viivitus (~0,1–0,2 sekundit üks suund) madala orbiidi tõttu; kui üks satelliit on takistatud, ilmub peagi teine (satelliidid liiguvad üle taeva). Kaalutlused: nagu kõigi satelliittelefonidega, vajab selge taevavaade ning signaali võivad blokeerida takistused, aga liikuvad satelliidid tagavad, et signaal võib mõne minuti pärast taastuda. Iridiumi telefonid on tavaliselt kallimad ja kõneajamaksed veidi kõrgemad, kajastades nende ülemaailmset suutlikkust. Tüüpilised kasutajad: ekspeditsioonid, riigi-/sõjaväeasutused, lennundus- ja meresõidud (eriti polaarpiirkondades).
• Inmarsat: Briti päritolu võrk (tegutseb alates 1980ndatest). Kasutab mõnda suurt geostatsionaarset (GEO) satelliiti, mis paiknevad ~35 700 km kõrgusel ekvaatori kohal. Inmarsat katab peaaegu kogu maailma, välja arvatud ekstreempoolused (~ ±75° laiuskraadist kõrgemal). Peaaegu-globaalne katvus saavutatakse 3–4 GEO satelliidiga. Põhieelised: stabiilne ühendus (satelliit on taevas “paigal”); üldiselt tugev signaal katvustsoonis, kui suunad antenni satelliidi poole. Inmarsati käsiseadmetel (nt IsatPhone) on hea kõnekvaliteet ja väga pikk aku kestvus. Kaalutlused: ei tööta polaaraladel; suurem viivitus (~0,5 s) kauguse tõttu; nõuab antenni suunamist satelliidi poole ekvaatoril (telefonil on signaalitugevuse näidik abiks). Inmarsat pakub ka erinevaid lairibateenuseid (nagu BGAN andmeterminalid). Kasutatakse palju meresõidus (laevade sides), meedias (reporterid kaugetest piirkondadest) ja rahvusvaheliste reisijate poolt, kes ei lähe poolustele. Inmarsati kõneajad võivad olla soodsama hinnaga, kui pole vaja pooluskatvust.
• Thuraya: AÜE põhine võrk, mis opereerib 2 GEO satelliiti, katvusega kindlates regioonides. Piirkonda kuulub Euroopa, suurem osa Aafrikast, Lähis-Ida, Aasia ja Austraalia. Ei kata Ameerikaid ega pooluseid. Thuraya on tuntud väikeste, mobiiltelefonilaadsete käsiseadmete ja soodsamate hindade poolest. Põhieelised: odavamad seadmed ja teenusepaketid (oma katvustsooni elanikele), ning uuenduslikud lahendused (nt nutitelefoni-laadsed satelliittelefonid ja SatSleeve, mis muudab tavalise telefoni satelliittelefoniks). Kaalutlused: ainult piirkondlik kasutus; kui reisid läänepoolkerale, Thuraya ei tööta. Viivitus on GEO-le omane (~0,5 s). Samuti on kõrgematel laiuskraadidel (nt Põhja-Euroopa) satelliit madalal horisondil ja maastik võib signaali kergemini varjutada. Thuraya sobib hästi EMEA-s ja Aasia osades paiknevatele kasutajatele, kes soovivad taskukohast satelliittelefoni kohalikes piirkondades kasutamiseks.
• Globalstar: USA põhine võrk, mis kasutab LEO-satelliitide tähtkuju (nagu Iridium) – algselt 48, praegu uue põlvkonna 24 satelliidiga (ja lisandumas veel). Katvus: Globalstari katvus on ulatuslik, kuid mitte tõeliselt globaalne. Katab suurema osa Põhja-Ameerikast, Euroopast, Austraaliast, osa Lõuna-Ameerikast ja rannikuääri Aafrikas/Aasias – põhiliselt keskmiste laiuskraadide maismaa-alasid, kus asuvad maajaamad. Globalstari satelliit peab olema ühe piirkondliku maajaamaga ühenduses, et kõnesid vahendada, mistõttu on lünki avamerel ja väga kaugemates piirkondades. Ei kata pooluseid (orbiidi kalle ~52°). Põhieelised: katvustsoonis on Globalstaril sageli väga hea helikvaliteet ja madal viivitus (LEO orbiit ~1400 km). Teenus võib olla taskukohasem; sageli on pakkumisi (nt soodushinnaga telefonid koos lepinguga). Kaalutlused: Pole sobiv ekstreemsetesse kaugmatkadesse kõikjale, katvuse lünkade tõttu. Enne Globalstari valimist kontrolli levikaarti, et su piirkond oleks kaetud. Populaarne Põhja-Ameerika matkajate hulgas (Globalstar haldab ka SPOT satelliitseadmeid SOS- ja jälgimisteenusteks).

Samuti on uusi ja tulevasi satelliitvõrke, mida tasub mainida:

• Starlink (SpaceX): Tegemist on peamiselt satelliit-interneti teenusega (tuhanded LEO satelliidid), mis nõuab spetsiaalset antenni. See ei ole käsiseadmetega telefonivõrk. Kuid SpaceX teatas koostööst T-Mobile’iga, et tulevikus kasutada Starlinki otse tavaliste telefonidega tekstisõnumite jaoks. Uutel Starlinki satelliitidel hakatakse kandma “direct-to-cell” antenne, mille eesmärk on toetada esmalt SMS-e ja tulevikus ka kõnesid tavaliste mobiilidega (oodatav 2024 lõpp või 2025). See on alles arenduses, kuid see viitab tulevikule, kus ka sinu tavaline telefon võib saada satelliitidest piiratud teenust (loe edasi jaotises Tavalised telefonid ja satelliidid).
• AST SpaceMobile ja Lynk: Need on iduettevõtted, mis saadavad orbiidile satelliite, mis toimivad “mobiilside mastidena kosmoses” tavalistele mobiiltelefonidele. 2023. aastal tegi AST SpaceMobile esimese 5G kõne täiesti tavalise nutitelefoni ja satelliidi vahel (BlueWalker-3 test). Lynk Global on edukalt saatnud tekstsõnumeid satelliitidelt tavalistele telefonidele ning saanud FCC loaga USA-s satelliidilt-telefonile teenust pakkuda. Need võrgud ei toimi veel laialdaselt, kuid on katsetamis- ja juurutamisjärgus. Plaan on tulevikus pakkuda ülemaailmselt SMS-e ja kõnesid tavalistele mobiilidele (koos töötades mobiilioperaatoritega).
• Teised piirkondlikud süsteemid: On olnud ka väiksemaid või piirkondlikke satelliittelefonivõrke (nt TerreStar ja LightSquared/SkyTerra Põhja-Ameerikas, ACES Aasias, Tiantong Hiinas jne). Mõned olid ühe satelliidiga süsteemid, mille eesmärk oli pakkuda teenust kindlates piirkondades või siduda see mobiilidega (TerreStar näiteks pakkus satelliit-teenuse lisandit mingi aeg AT&T nutitelefonidele). Paljude nende staatus on praeguseks kas lõpetatud või piiratud. Märkimisväärne on Hiina Tiantong süsteem (käivitati alates 2016), mis pakub satelliittelefoni teenust Hiinas ja selle lähiümbruses ning Hiina arendas välja ka oma satelliittelefonid sellele süsteemile. Need pole globaalselt saadaval, kuid Hiinas on Tiantong sisuliselt riiklikult heaks kiidetud satelliittelefoni alternatiiv (kuna välismaised satelliittelefonid on Hiinas keelatud – vt seadusandluse jaotis).

Erinevuste paremaks mõistmiseks on siin tabel suurimate võrkude peamiste omadustega:

Võrk	Satelliidid (Orbiit)	Kattuvusala	Märkimisväärsed omadused
Iridium	~66 satelliiti (LEO ~780 km)	Tõeliselt globaalne (100% Maa katvus, sh poolused)	Madal latentsus; omavahel ühendatud satelliidid (ei sõltu maajaamadest); tugev kõne/SMS; aeglane andmeside (~2,4–10 kbps telefoni kohta; kõrgemad kiirused Iridium Certus terminalidel).
Inmarsat	3–4 satelliiti (GEO 35 786 km)	~Globaalne, välja arvatud polaaraladel (katab u +70° kuni -70° laiuskraadi)	Stabiilsed GEO-satelliidid; kõrgem viivitus; usaldusväärne kõne; pakub suurema ribalaiusega teenuseid (BGAN) spetsiaalsete terminalidega (kuni 492 kbps), kuid käsiseade IsatPhone on piiratud madala kiirusega andmesidega.
Thuraya	2 satelliiti (GEO)	Regionaalne (EMEA, enamik Aasiast/Austraaliast) – ~160 riiki	Taskukohased seadmed ja kõneminutid; GSM/Sat kaherežiimilised valikud (mõned Thuraya telefonid kasutavad ka kohalikku GSM); nõuab suunamist satelliidile; puudub katvus Ameerikas ja kaugel Ida-Aasias.
Globalstar	24 satelliiti (LEO ~1414 km)	Regionaalne (enamik Põhja-Ameerikast, Euroopast, osad Lõuna-Ameerikast, Aasiast, Austraaliast) – lünkad kaugematel ookeanidel/poolustel	Madal latentsus, hea kõnekvaliteet; vajab nähtavust maajaamadega (mitte tõeline “kõikjal” katvus); samuti kasutusel SPOT sõnumite (ühesuunalised SOS/jälgimine) toetamisel. Uued Gen2 satelliidid parandavad katvust ja teenuseid (plaanitakse mõõdukaid andmesideteenuseid).

Igal võrgul on vaja oma spetsiaalset telefoni või seadet – sa ei saa kasutada Inmarsat’i telefoni Iridiumi võrgus jne. Valik sõltub sellest, kus vajate teenust ja mis on teie prioriteedid (globaalne katvus vs hind vs andmeside kiirus).

Milline satelliidivõrk on mulle parim – Iridium vs Inmarsat vs teised?

Ei ole ühte universaalset lahendust; see sõltub teie vajadustest:

• Kui vajate kõikjal katvust (sh poolused või avameri): Valige Iridium. See on ainus pakkuja, kelle satelliidid katavad tõesti iga asukohta Maal. Näited: polaarretked, ümbermaailmareisid purjekaga või üks seade, millega reisida igale mandrile.
• Kui toimetate enamasti polaaralade väliselt ja soovite usaldusväärset teenust: Inmarsat on suurepärane valik. Selles teeninduspiirkonnas on väga töökindlad ühendused ning IsatPhone 2 telefoni hinnatakse kõrgelt kõnekvaliteedi ja aku kestuse poolest. Merel kasutajatele, kes ei liigu pooluste lähedale, on Inmarsat populaarne (see on laevade avarii side standard). Samuti võivad Inmarsat’i ettemaksupaketid olla tasuvad, kui te ei vaja polaarset katvust.
• Kui teil on piiratud eelarve ja asute Thuraya levialas: Thuraya aitab säästa raha. Näiteks Thuraya XT-LITE telefon on märksa odavam kui Iridiumi seade, ja minutihinnad võivad osadel plaanidel olla madalamad. Sobib hästi Aafrika, Lähis-Ida, Euroopa ja Aasia kasutajatele. Kuid meeles tuleb pidada, et see ei tööta Ameerikas – pole globaalreisideks, pigem regioonikeskne.
• Kui olete Põhja-Ameerikas ja vajate taskukohast lahendust harvaks kasutamiseks: Globalstar võib sobida. Näiteks matkajad või jahimehed USA/Kanada piiri- ja metsapiirkondades valivad sageli Globalstari, kui vaja lihtsalt kodust ühendust võtta. Telefoni koos paketiga saab sageli soodushinnaga (vahel mõnisada dollarit). Kõnekvaliteet on väga hea seal, kus leviala on. Tuleb vaid meeles pidada nende leviala piiranguid – nt Atlandi ületuseks või Amazonase ekspeditsiooniks see ei sobi.
• Kui vajate andmesidet või lairibaühendust: Ükski käsisatelliittelefon ei anna kiiret andmesidet – selleks on vaja suuremat terminali. Inmarsati BGAN või uuem Iridium Certus teenus pakuvad sadade kbps kuni isegi paar Mbps kiirusi (sülearvuti suuruste või sõidukipõhiste seadmetega), kuid need pole taskutelefonid. Thurayal on väike SatSleeve ja Hotspot – andmeside vastavalt u 60 kbps ja 384 kbps nutitelefonidele. Kui prioriteediks on andmeside (nt suurte failide saatmine, kiire internet), tuleb vaadata spetsiaalseid seadmeid, mitte klassikalist satphone’i. Lihtsa e-posti/WhatsAppi jaoks saab ka tavaline satphone hakkama, ehkki aeglaselt.

Kokkuvõttes: Iridium = ülim katvus, Inmarsat = kindel peaaegu globaalne hea teenusega, Thuraya = soodne regionaalne, Globalstar = soodne, aga kontrolli katvust. Paljud spetsialistid kannavad korraga mitut seadet (nt Iridiumi telefon ja Inmarsati lairibaseade), et tugevdada turvalisust. Esmakordse ostja puhul tee endale selgeks, kus piirkonnas sa telefoni kasutad, ja vali võrk, mis seda piirkonda katab.

Kas satelliittelefon töötab hoone sees, maa all või sõidukis?

Mitte iseseisvalt. Satelliittelefonid vajavad otseühendust satelliidiga, seega ei tööta nad tavaliselt hoonetes sees, maa all ega isegi kinnise katusega autos ilma lisavahenditeta. Mõned täpsustused:

• Siseruumides: Kui proovite kasutada käsisatelliittelefoni sügaval hoones, pole signaali. Mõnikord võib nõrga signaali saada suure akna ääres või ülemistel korrustel õhukese katusega, aga see pole usaldusväärne. Tavaline praktika on minna õue. Küll aga on lahendusi: paljudel satelliittelefonidel on välisantenni ühendus. Võib paigaldada väikese antenni katusele või akna taha ning juhtmega ühendada doki või telefoni külge. Lisatarvikute tootjad (nt ASE, Beam) pakuvad dokikruvisid, mis muudavad telefoni nagu lauatelefoniks, mida saab siseruumides kasutada välisantenni abil. See on laevadel (mastil antenn, kajutis telefon) ja välikontorites tavaline. Lisaks seadmed nagu Thuraya SatSleeve Hotspot või Iridium GO loovad traadita satelliidipöörduspunkti – asetad seadme (antenniga) väljas või katusel ja ühendad oma nutitelefoni Wi-Fi abil seestpoolt. Seega õige varustusega saab satelliittelefoni ka siseruumides kasutada, aga mitte ilma lisa-abita.
• Maa all või vee all: Ei – kui oled koopas, kaevanduses, metroos vms, käsisatelliittelefon ei tööta üldse (pole taevanägemust). Praktiliseks lahenduseks on vaid kaabeldatud antennid, mis ulatuvad pinnale. Vee all pole see samuti võimalik (raadiosignaalid ei levi vees ning pole ka taevavaadet). Allveelaevadel kasutatakse muid lahendusi, mitte satelliittelefone.
• Sõidukites: Kui oled autos või lennukis, siis metallkorpus blokeerib satelliidisignaalid. Autos võib vahel läbi akende õnnestuda, või kabrioletis lahtise katusega – üldiselt on vaja välist sõidukiantenni. Paljud satfonikasutajad kasutavad magnetkinnitusega antenni auto katusel, ühendatuna dokki või otse telefoni külge satcomglobal.com. See võimaldab liikvel olles kasutada. Näiteks saate asetada telefoni hoidmispessa armatuurlaual ja antenni katusele ning helistada sõidu ajal (taoline on ka satelliit-GPS-antenni lahendus). Ka paatidel paigaldatakse sageli välisantenne pidevaks kasutamiseks.
• Lennukites: Käsisatelliittelefoni kasutamine kaubalennukis ei ole lubatud (samuti poleks signaali, sest metallkere sees). Lennukitel on oma sidevahendid. Mõnes erasõidukis võib olla Iridiumi telefon erilise välisantenni ja paigaldusega – see on erikauguskomplektidega võimalik. Kuid tavalise reisijana ei saa satelliittelefoni lennureisil kasutada. (Märkus: mõned lennufirmad peavad neid ohtlikeks, kui on sisse lülitatud ja koos liitiumakuga pagasis – enne reisi kontrolli alati reegleid).

Reegel: satelliittelefon vajab avatud taevast. Siseruumides või autos kasutamiseks planeeri investeering välisantenni või kordistsüsteemi. Mõned võrgud võimaldavad ühesuunalisi leheküljendusi või kõne teateid, mis võivad läbida piisavalt, et hoiatada sissetuleva kõne eest isegi sees olles satcomglobal.com. Näiteks Iridiumil on leheküljetugi, mis võib anda märku sissetulevast kõnest, kui oled siseruumides, kutsudes sind välja minema satcomglobal.com. Aga tõenäoliselt pead siiski vastamiseks välja minema.

Kas ilm või maastik mõjutab satelliittelefoni signaali?

Maastik – jah; ilm – tavaliselt vaid äärmuslikel juhtudel.

• Maastik ja takistused: Kõik, mis blokeerib otseühendust, katkestab satfone signaali. Mäed, künkad, kaljud või isegi suured hooned võivad blokeerida satelliidiähtlust. GEO-satelliitide (Inmarsat/Thuraya) puhul võib mägi või kõrghoone otse lõunasse (lõunapoolkeral põhja) blokeerida signaali fikseeritud satelliidilt. LEO-süsteemidel (Iridium/Globalstar) on takistustel samuti tähtsus, aga kuna satelliidid liiguvad, võib signaal mõnel hetkel olla, kui satelliit on muus taevasuunas. Tihedas metsas või džunglis nõrgeneb signaal oluliselt – sageli tuleb leida lagendik või kasutada antenni puude latvade kohal. Linnapiirkonnas tekitavad pilvelõhkujad nn “varjusoone”. Käsisaatjaid saab laiendada mõne korduriga, aga üldreeglina – iga oluline takistus = signaalipuudus.
• Ilmastik: Satelliittelefonide tööala sagedused (L-sagedus, umbes 1,5–1,6 GHz) on suhteliselt ilmastikukindlad. Vihm, lumi ja pilved mõjutavad L-sagedust vähe, mistõttu neid kasutatakse – need tungivad paremini läbi vihma kui kõrgematel sagedustel töötavad süsteemid. Kergetes kuni mõõdukates ilmastikuoludes pole satfone kõnel märgatavat halvenemist. Siiski võib väga tugev vihm või äike mõnel juhul signaali nõrgendada (rain fade), aga tavaliselt mitte nii palju, et kõne katkeks – pigem võib olla kerge krabin või kvaliteedi langus. Väga rängas sajus, kui antenn täiesti läbimärg, võib signaali kaduda (vesi detune’ib antenni veidi). Praktikas kasutatakse satfone edukalt isegi tormides ja lumetormides – suuremaks probleemiks on sageli telefoni kuivana ja töökorras hoidmine, mitte signaali kadu. Pilved, udu, lumi – neil on L-sagedusele tähtsusetu mõju.
• Päikese aktiivsus: Väga harva mõjutav tegur – päikeseloited või geomagnetilised tormid võivad häirida raadiosidet, sh satelliite. See pole tavaline, kuid tugev päikesetorm võib ajutiselt signaali nõrgendada laialdasel alal. Kasutajal pole selle vastu midagi teha, kuid juhtub harva ja lühiajaliselt.
• Temperatuur ja keskkond: Mitte signaali kadumise mõttes, kuid tuleb arvestada, et satfone ehitatakse karmidele tingimustele. Enamik on hinnatud töövahemikuga -20°C kuni +55°C, tolmu- ja osaliselt veekindlad. Nad taluvad kõrbe kuumust ja arktilist külma (aku kestab külmas vähem). Paljud satfone on kestvad välitingimusteks – nt Iridium Extreme 9575 on sõjaväestandardil tugev ja IP65 kaitsega (tolmumatu ja veejuga-kindel). Niisiis ilm ei riku telefoni.

Kokkuvõte: maastik on satfone signaali puhul suurem vaenlane kui ilm. Karmis maastikus vali kõrgem ja avatum koht. Vihma või lumega kasutamist pole vaja peljata – pigem kaitse seadet niiskuse eest (mitte kõik pole täielikult veekindlad, aga paljud on veekindlad). Kui takistus (nagu mägi või hoone) segab, proovi nihutada asukohta või oota soodsamat satelliidi asendit (LEO-süsteemides).

Satelliittelefoni kasutamine: tööpõhimõtted ja funktsioonid

Kuidas teha kõnet satelliittelefoniga?

Satelliittelefoni kasutamine on sarnane mobiiltelefoni kasutamisele, kuid on mõned lisasammud ja -arvestused:

1. Mine välja ja tõsta antenn välja: Esiteks veendu, et sul oleks selge vaade taevasse. Tõsta telefoni antenn täielikult välja või ava see (tõmba antenn üles või klapi lahti, sõltub mudelist). Satelliittelefon ei registreeru võrku enne, kui antenn on üles tõstetud ja telefonil on otsenägemine satelliidi suunas. Paljudel telefonidel on signaali tugevuse näidik, mis aitab õigesti suunata. GEO satelliitide (Inmarsat/Thuraya) puhul võib olla vaja telefoni pöörata või kallutada kuni ühendus saavutatakse (telefon annab tavaliselt märku piiksude või signaali kuvaga). Iridiumi/Globalstari puhul piisab tavaliselt sellest, kui antenn on vertikaalne ja telefon on õues, kuna satelliidid liiguvad üle pea.
2. Oota registreerimist: Lülita telefon sisse ja oota, kuni telefon satelliidivõrgu leiab. See võib võtta mõnest sekundist paari minutini. Ekraanil kuvatakse, kui telefon on registreerunud (nt “Registreeritud” või võrgunimi). Kui oled registreerunud, saad helistada ja kõnesid vastu võtta. Kui ühendust ei teki, võib olla vaja asukohta muuta või kontrollida, kas SIM-kaart on aktiivne.
3. Numbrivalimine: Satelliittelefonid kasutavad rahvusvahelist valimisformaati. Igal satelliittelefonil on sisuliselt “rahvusvaheline” number. Number valimiseks sisesta enamasti “+” (või rahvusvaheline kood), seejärel riigikood ja telefoninumber, täpselt nagu teeksid rahvusvahelise kõne mobiiltelefonilt.Näide: USA numbri (555 1234, suunakood 212) helistamiseks vali +1 212 555 1234. UK numbri helistamisel vali +44 … jne. Kui helistad teisele satelliittelefonile, käib valimine selle erilise satelliittelefonide riigikoodiga (vt järgmist K&V satelliitnumbrite kohta).
   • Mõnedel satelliitvõrkudel on otseteed: nt Iridiumi puhul võib kasutada 00, seejärel riigikood ja number (00 on rahvusvaheline prefiks). Aga kui telefonil on + nupp, töötab alati “+” kasutamine.
   • Vajuta rohelist “Helista” või kõnenuppu (nagu mobiilil), et kõne algatada.
4. Rääkimine ja kuulamine väikese viivitusega: Kui ühendus on loodud, pea meeles, et võib olla poolesekundiline viivitus. On hea, kui ütled “over” või teed pausi, et vältida üksteise kõne pealetulemist, eriti GEO süsteemides.
5. Lõpeta kõne: Lõpeta kõne tavapärase Loobu/Punase nupuga.

Nipid: Hoia antenni kõne ajal alati üles suunatuna (mõnel telefonil on signaalinäidik – kui signaal langeb, korrigeeri asendit). Ära hoia kätt antenni ees. Suunatava antenni tõttu kasutavad mõned kasutajad kõrvaklappe, et saaks telefoni signaalile kõige paremas asendis hoida. Kui oled paigal, jäägi liikumatuks – eriti GEO satelliitide puhul, kus telefoni liigutades võib saada signaali kaduma. Kui kõne katkeb, proovi lihtsalt uuesti – see võib juhtuda, kui satelliit liigub levipiirkonnast välja (LEO satelliitide puhul on võimalik kõne üleandmine ühelt satelliidilt teisele, kuid mõnikord katkeb kõne lühikeseks hetkeks või nähtavus on takistatud).

Sisuliselt ei ole satelliittelefoniga helistamine keeruline – see on sarnane vana kooli mobiiltelefoniga. Peamised erinevused on satelliidilingi loomine ja rahvusvahelise valimisformaadi kasutamine.

Kuidas saata SMS-teksti satelliittelefoniga?

SMS-i saatmine satelliittelefoniga on väga sarnane mobiiltelefoniga, ehkki menüü võib olla lihtsam (pole WhatsAppi ega iMessage’it – ainult klassikaline SMS):

• Veendu, et oled võrku registreerunud (taas: telefon sees, antenn üleval, õues).
• Mine telefoni menüüs sõnumite alla (tavaliselt “Messages” või kirjaklapi ikoon). Vali “Uus sõnum” või “Loo SMS”.
• Sul palutakse sisestada sihtnumbri. Tähtis: Number tuleb sisestada alati rahvusvahelises formaadis (+riigikood), ka siis, kui saadad kohalikule mobiilile. Näiteks +61… Austraalia jaoks või +254… Keenia jaoks. Kui saadad teisele satelliittelefonile, sisesta selle täisnumber koos sobiva riigikoodi prefiksiga.
• Koosta sõnum. Satelliittelefonidel kasutatakse üldjuhul vana tuttavat T9-klaviatuurisisestust (numbriklahvidel), kui pole täisklaviatuuriga või nutitelefoni-laadset mudelit. Sõnum hoia lühike – kehtib 160 tähemärgi limiit. Mõni võrk võimaldab ka pikemaid liitsõnumeid, kuid parem olla lühike, sest pikema sõnumi puhul võib signaali kadumine segada kohaletoomist.
• Saada sõnum ja oota kinnitusmärki. Satelliidi kaudu võtab SMS-i saatmine kauem aega kui mobiilivõrgus. Võid näha edenemisriba või “saadetud” olekut mõne sekundi pärast. Mõnel telefonil liigub sõnum Saadetavate kaustast “Saadetud” kausta pärast õnnestunud kohaletoimetamist. Kui sõnumi saatmise ajal liigud või kaotad signaali, võib saatmine ebaõnnestuda või hilineda. Telefon proovib tavaliselt paari korra jooksul korrata, kui kohe ei õnnestu.

Satelliit-SMS-id jõuavad nii tavalistele mobiilidele kui e-posti aadressidele (mõnedel satelliittelefonidel saab saata SMS-i e-posti aadressile, sisestades numbri asemel e-maili). Pane tähele, et kui satelliittelefon saadab SMS-i mobiilile, näeb vastuvõtja seda satelliittelefoni erinumbrina (mis võib tunduda kummalise rahvusvahelise numbrina). Vastata saab tavaliselt lihtsalt “reply” kaudu, kuid neile maksustatakse rahvusvahelise SMS-i hind, sest suheldakse rahvusvahelise/satelliitinumbriga.

Kulud: Satelliidivõrgus on SMS-id odavamad kui kõned, kuid siiski mitte tasuta – tavaliselt umbes $0,5 või $1 sõnumi eest enamikul pakettidel (mõne paketi sees on teatud hulk tasuta sõnumeid). Mõnel paketil (nt osadel Iridiumi pakettidel) võib SMS maksta kuni ~$0.10 tükk, kuid tavahinnaga võib arvestada umbes $0.50 per sõnum.

Väga mugav on see, et saabuvaid SMS-e on satelliittelefoniga sageli tasuta (sina maksad ainult saatmise, mitte vastuvõtu eest). Mõnel teenusepakkujal on ka veebivorm, mille kaudu saab sinu satelliittelefonile tasuta või väga odavalt lühisõnumeid saata, mis jõuavad telefoni kohale. Näiteks Iridiumil on veebileht, millelt saab saata tasuta kuni 160 tähemärgi pikkuse SMS-i Iridiumi telefonile, ning Globalstari SPOT võimaldab samuti mõningaid tasuta sisenevaid sõnumeid.

Kas satelliittelefonil on internet või andmeside võimalus?

Jah, kuid oluliselt piiratumalt kui nutitelefonidel. Kõik kaasaegsed satelliittelefonid võimaldavad vähemalt mingil määral andmesidet, kuid kiirus on väga aeglane ja kasutamine kallis. Siin on, mida ootada:

• Dial-up andmeside: Traditsioonilistel satelliittelefonidel (Iridium 9555/9575, Inmarsat IsatPhone) on voolulülitusega andmeside – sisuliselt nagu vana dial-up modem satelliidi kaudu kiirusega 2,4 kbps (Iridium) või umbes 20 kbps (Inmarsat). See on tänapäeva mõistes äärmiselt aeglane, võimaldades vaid tekstilisi e-kirju või väga lihtsat andmeedastust. Näiteks Inmarsat IsatPhone 2 saab saata lühikesi e-kirju või GPS-i asukoharaporte läbi selle kanali. Iridiumi telefone saab ühendada USB kaudu sülearvutiga ning spetsiaalse tarkvaraga saata e-kirju või avada väga lihtsaid veebilehti. Ära oota pilte või meediasisu – see on mõeldud teksti jaoks.
• SMS-e-post ja lühike andmeside: Mõni telefon võimaldab saata lühikese e-kirja SMS-i kaudu või GPS-koordinaate saata. Need pole suured andmemahud, kuid on kasulikud (nt “saada mu asukoht”, mis edastab sinu GPS-lokatsiooni tekstina/e-kirjana kellelegi). See kasutab võrgu andmesidet, kuid väga väikestes kogustes.
• Laiendatud andmeseadmed: On olemas seadmeid, mis võimaldavad rohkem.
  • Thuraya SatSleeve+ – nutitelefoni (iPhone/Android) jaoks mõeldud korpus, mis muudab sinu nutitelefoni satelliittelefoniks hääle, SMS-ide ja madala kiirusega andmeside jaoks. Selle andmeside kiirus on umbes 60 kbps, mis lubab kasutada sõnumirakendusi, lihtsat sotsiaalmeediat või väga piiratud veebisirvimist. 60 kbps on siiski aeglane (umbes kümnendik 3G kiirusest), kuid oluliselt kiirem kui 2,4 kbps. See on üks paremaid andmevõimalusi käeshoitaval seadmel.
  • Satelliidihotspotid (Wi-Fi ruuterid): Näiteks Inmarsat IsatHub (Wideye iSavi) on kaasaskantav hotspot – kaasas kannad väikest seadet (umbes nagu iPad), mis ühendub Inmarsatiga ja loob sinu seadmetele Wi-Fi võrgu. See võib saavutada umbes 384 kbps allalaadimiskiiruseid, mis sarnaneb varase 3Gga ning võimaldab manusega e-kirju, väikeste fotode saatmist ja lihtsat veebilehitsemist. Iridiumi GO! seade loob samuti Wi-Fi hotspoti (kuid Iridium GO on piiratud ~2,4 kbps reaalajakiirusega, kuid võib suruda andmepakke kokku ja saavutada tõhusalt ~20 kbps). Need seadmed võimaldavad kasutada e-posti rakendusi või spetsiaalseid brausereid nutitelefonis/arvutis, mis pressivad andmed maksimaalselt kokku.
  • BGAN/Certus terminalid: Mitte käeshoitavad, kuid tasub mainida – Inmarsati BGAN terminalid ja Iridiumi uuemad Certus terminalid võimaldavad sadu kbps kuni isegi mitu Mbps (näiteks Iridium Certus annab suurimal seadmel ~700 kbps, BGAN HDR lausa ~800 kbps). Need on kohvrikese või sülearvuti suurused seadmed, mida kasutatakse sageli meedias otseülekannete jaoks jne. See jääb tavapärasest “satelliittelefonist” välja, kuid näitab satelliidiandmevõimaluste laiust.

Lühidalt: käeshoitavad satelliittelefonid ei ole mõeldud suurehulgalise interneti kasutamiseks. Nad sobivad tekstikommunikatsiooniks ja hädaolukordadeks. Kui üritad satelliitühendusega sülearvutil tavalist veebilehte avada ilma pakkimata, võib ühele lehele kuluda mitmeid minuteid (ja see võib maksta hiigelsumma). Kuid spetsiaalse e-posti tarkvara või tihendusbrauseri abil saab hädavajalikud toimingud tehtud. Paljud kasutajad kasutavad satelliittelefoni koos spetsiaalsete teenustega nagu UUPlus või OneMail, mis pressivad e-kirjad tõhusalt väikesteks andmepakettideks ja edastavad need satelliidi kaudu.

Andmeside hind on kõrge – sageli võetakse tasu minuti või megabaidi kohta. Näiteks võib Iridiumi andmeside maksta praktiliselt üle 1 dollari minuti kohta, kuid selle eest saab vaid mõned kilobaidid minutis! Mõned uuemad teenused (nagu Inmarsati ettetasutud ühikud) arvestavad tasu megabaidi kohta (see võib olla üle 6 dollari megabaidi eest lisaks baastasudele). Seega kasutatakse seda tõesti vaid vajadusel.

Lõplik kokkuvõte: Jah, satelliittelefoniga saab internetti, kuid vajalik on kannatlikkus. See sobib väikese ribalaiuse vajaduste jaoks nagu e-post, ilmatekstiväljavõtted või sõnumivahetus. Kui vajad tõelist internetti (Zoom-kõned, voogedastus, suurte failide saatmine), pead kasutama palju kallimat satelliit-lairiba lahendust (näiteks Starlink terminal või BGAN), mitte käsisatelliittelefoni.

Kas saan satelliittelefoniga helistada tavalistele telefonidele ja vastupidi?

Muidugi. Satelliittelefonid on ühendatud tavalise telefoni võrguga, nii et saad valida tavalisi telefoninumbreid ning inimesed tavalisel telefonil saavad valida satelliittelefoni numbri. Siin on mõned asjad, mida tähele panna:

• Valimisvorming: Kui helistad satelliittelefonilt tavalisele telefonile, pead sisse valima „+ [riigi kood] [number]“, nagu eelpool mainitud. Satelliitvõrk suunab su kõne sihtriigi avalikku võrku. Näiteks, kui soovid New Yorgi lauatelefonile helistada, valid satelliittelefonilt +1 212 xxx xxxx. Sinu kõnekuulaja jaoks näib see sissetuleva rahvusvahelise kõnena (sinu satelliitnumber kuvatakse helistaja ID-na).
• Satelliittelefonile helistamine: Iga satelliittelefonile määratakse telefoninumber, sageli spetsiaalse riigi koodiga, mis pole seotud ühegi kindla riigiga. Näiteks algavad Iridiumi numbrid +8816 või +8817-ga (riigikood 881 on mõeldud „ülemaailmsele mobiilsatelliitsüsteemile“). Inmarsati telefoninumbrid algavad tavaliselt +870-ga (Inmarsat kasutab ülemaailmselt riigikoodi 870). Thuraya numbrid kasutavad +88216 või +882 (ka spetsiaalne satelliitnumbrite vahemik). Globalstar määrab sageli numbreid riigi sees (näiteks USA Globalstari telefonil võib olla +1 algusega number) või kasutab +8818/8819 mõnes teenuses, kuid sageli saab Globalstari kõnesid suunata kohalike numbrite kaudu. Helistaja jaoks on satelliittelefonile helistamine nagu iga rahvusvahelise numbri valimine: tuleb valida rahvusvaheline juurdepääsukood ja satelliittelefoni täisarv. Näiteks keegi USA-st helistab Iridiumi telefonile: 011 8816 XXX XXXX.
• Kõne hind satelliittelefonile: See on võtmekoht. Satelliittelefonile tavalise telefoni kaudu helistamine võib olla väga kallis, sõltuvalt sinu operaatorist. Need hinnad ei sisaldu tavaliselt mobiilipakettides ega kaugekõnepakettides. Ei ole haruldane, et operaatorid võtavad Iridiumi või Thuraya numbri valimisel 5–10 dollarit minuti kohta (või rohkem). Satelliittelefoni omanik ise ei maksa tavaliselt sissetuleva kõne eest (nad on juba teenuse eest palju maksnud), seega lasub kulu helistajal. Suurte hindade tõttu pakuvad mõned satelliitvõrgud alternatiive, nagu kaheetapiline valimine või kohaliku numbri määramine:
  • Kaheetapiline valimine (Iridiumi puhul): Helistaja valib kõigepealt spetsiaalse kohaliku numbri (Iridiumil USA Arizona number). Seejärel kuuleb ta juhiseid Iridiumi numbri sisestamiseks, pärast mida kõne suunatakse edasi. Helistajale maksab see tavalise kõne Arizonasse, satelliittelefonikasutajale läheb minuti hind edasisuunamise eest (kokkuvõttes on see tihti odavam).
  • Kohalikud pääsunumbrid: Mõned teenusepakkujad võivad anda satelliittelefonile konkreetse riigi kohaliku numbri (lisatasu eest), mis suunab edasi satelliittelefonile. Näiteks UK +44 või USA +1 number, mis on seotud sinu satelliittelefoniga – see teeb sõpradel/pere liikmetel odavamaks sulle helistada (nemad maksavad kodumaist või tavalist rahvusvahelist tariifi, sina maksad forwardimisminuti eest tasu).

Kokkuvõtteks: jah, satelliittelefonide ja tavatelefonide vahel saab probleemideta helistada, lihtsalt pea meeles rahvusvahelist kõnetariifi. Satelliittelefoni kasutaja valib lihtsalt numbri tavalises +riigikoodi formaadis, ning helistaja peab teadma satelliittelefoni rahvusvahelist numbrit ja arvestama võimalike kõrgete kuludega, kui ei kasuta alternatiivi.

Kas satelliittelefonidel on omad numbrid või SIM-kaardid?

Jah, satelliittelefonidele määratakse telefoninumbrid ja nad kasutavad SIM-kaarte (enamikel juhtudel) sarnaselt mobiiltelefonidega:

• Telefoninumbrid: Nagu ülal selgitatud, kasutavad satelliittelefonide numbrid sageli unikaalseid riigikoode, mis on määratud satelliitteenustele. Näiteks:
  • Iridium: numbrid on +881 6 ja +881 7 vahemikus. Need kuuluvad globaalsatelliitide „881” koodivahemikku. Kui sul on Iridiumi telefon, võib sinu number välja näha näiteks nii: +8816 325 XXXXX.
  • Inmarsat: kasutab kõigi teenuste jaoks koodi +870 (varem oli eri ookeanipiirkondade jaoks eri koode, nüüd kõik on liidetud 870-le). Inmarsati telefon võib olla näiteks +870 773XXXXX.
  • Thuraya: kasutab osa +882 ja +88216 vahemikust (mis on veel üks rahvusvaheliste satelliitkoodide blokk).
  • Globalstar: Globalstar on veidi erinev – paljudes piirkondades on Globalstar ühendatud kohalike sidevõrkudega, seega võib telefonil olla tavaline „kohalik” number. Näiteks võib USA Globalstari telefonil olla +1 piirkonnakoodiga number, mis teeb teistele USA-s oluliselt lihtsamaks ja odavamaks helistada (kõne läheb maismaa väravast satelliidivõrku). Mujal võivad nad samuti määrata kohalikud numbrid või kasutada +881. Kontrolli teenusepakkujalt; Ameerikas reklaamitakse Globalstari sageli kohalikuna.
  • Teised: Kui kasutad mõnda uut süsteemi (nt satelliitsõnumiseadet), siis mõnel juhul määratakse konto või kasutaja, ilma otsese telefoninumbriga (näiteks Garmin inReach seadmetel puudub helistatav number – nad kasutavad e-posti/SMS edastust tekstisõnumite jaoks).

Nii et jah, satelliittelefonil on unikaalne telefoninumber, mida saad jagada nendega, kes vajavad sulle helistamist. Oluline on, et nad teadvustaksid, et tegemist on rahvusvahelise kõnega (vt kulud eespool).

• SIM-kaardid: Enamus satelliittelefone kasutab SIM-kaarti, mis on väga sarnane GSM-telefoni SIM-iga. Iridiumil, Inmarsatil ja Thurayal on SIM-kaardid, mille sisestad telefoni. SIM-kaart on seotud sinu teenusepaketiga (ettetellitud minutid või kuupõhine leping) ja sinu telefoninumbriga. See tähendab, et tihti saad SIM-kaardi samas võrgus ka ühelt telefonilt teisele tõsta. Näiteks, kui sul on kaks Iridiumi käsitelefoni, saad oma SIM-kaardi ümber tõsta ja sama numbri/plaani teises seadmes kasutada (korraga saab olla aktiivne vaid üks, loomulikult). See tähendab ka, et kui laenad või rendid satelliittelefoni, määrab teenuse ikka SIM. Mõned pakkujad võimaldavad mitme võrgu SIM-kaarte (harva); üldiselt siiski üks SIM=üks võrk. Globalstari käsiseadmed samuti kasutavad mingit SIM-varianti. Ainsad suured erandid olid vanemad statsionaarsed Inmarsati terminalid. Aga kõik kaasaegsed käsitelefonid on SIM-põhised.
  • Kui ostad telefoni, vajad SIM-kaarti ja teenusepaketti, et telefon töötaks. SIM võib tulla koos telefoniga, kui ostad ametlikult edasimüüjalt või vajad eraldi SIM-i. Teenuse aktiveerimine annab sulle numbri ja teenuse.
  • Ettemakstud SIM-id: Paljud satelliittelefonide kasutajad valivad ettemakstud SIM-kaardid – laadid teatud hulga ühikuid (minuteid/sõnumeid), mida saab kasutada kindla aja jooksul. Igal SIM-kal on oma number ja kehtivusaeg, kui pole uuendatud/laetud.

Kokkuvõtvalt: satelliittelefon töötab väga sarnaselt lahtilukustatud GSM telefonile: number ja teenus tulevad SIM-kaardi kaudu. Kui su SIM-kaart ei ole aktiivne, telefon ei saa ühenduda (enamasti isegi 911/112 hädaabinumbrile ei saa helistada – sellest allpool lähemalt). Seega on SIM-kaardi/teenusepaketi kehtivana hoidmine ülioluline.

Kas satelliittelefone on lihtne kasutada?

Üllataval kombel jah – tavalise satelliittelefoni kasutamine pole keerulisem kui vana mobiiltelefoni kasutamine. Disain on sageli lihtne ja keskendatud kõnedele/sõnumitele. Kui oskad kasutada 90ndate mobiile (nagu Nokia või Motorola „kommipulk“), saad hakkama ka satelliittelefoniga. Mõned märkused kasutuslihtsuse kohta:

• Liides: Enamikel satelliittelefonidel on lihtne, menüüpõhine liides, tihti mustvalge või väga lihtne värviekraan. Tavaliselt on nupustik füüsiline. Menüüst saab valida kontakte, kirjutada sõnumeid, vaadata kõnelogisid jne. Kasutajaliides on tehtud võimalikult tuttavlikuks mobiilikasutajale ning lisatud on veidi rohkem signaalinäidikuid satelliitsignaali kohta. Uutel mudelitel, nagu Thuraya X5-Touch, on isegi Androidi põhine puutetundlik liides (need sarnanevad juba nutitelefonidega, kuid on kõrgema hinnaklassi seadmed). Levinumad mudelid (Iridium 9555/9575, Inmarsat IsatPhone) on aga väga lihtsa menüü ja suurte nuppudega.
• Keel ja ekraan: Toetavad mitmeid keeli (inglise, hispaania, prantsuse, araabia, hiina jpt, kuna neid müüakse üle maailma). Ekraanid on tihti mõeldud välitingimustes kasutamiseks (päikese käes loetavad, transreflektiivsed, et näha eredates tingimustes). Nupud on harilikult suured või hästi eraldatud, et saaks vajadusel kinnastega helistada (oluline külmades piirkondades). Need väiksed detailid muudavad telefoni kasutamise mugavaks ka ekstreemtingimustes.
• Kõnede ja sõnumite tegemine: Nagu juba öeldud, satelliittelefonidega helistamine käib väga tavalise telefoni põhimõttel, ainus erinevus on vajadus saada signaal. Kui ühendus on olemas, on valimine ja rääkimine täpselt sama – tavaline kõlar, mikrofon ja mõnel mudelil ka valjuhääldi. SMS saatmine võib olla veidi kohmakam T9 sisestusega, kuid kui mäletad SMS-i kirjutamist vanadest nuppudega telefonidest, on see sama loogika.
• Tugevus ja vastupidavus: Satelliittelefone ehitatakse vastupidavaks, nii et neid pole vaja hellitada. Võid neid kasutada vihmas, tolmus jne. Näiteks: need on konstrueeritud nii, et kukkumine pole fataalne ning töötavad hästi väga külmas või kuumas. Seega pole kasutamisel vaja karta, et veidi vihma selle rikkub – keskendud kõnele. Paljud mudelid on vee- ja tolmukindlad (mõned isegi veekindlad lühiajaliselt kuni meetrisügavuseni). See annab meelerahu ka välitingimustes.

Kokkuvõttes: tavaline inimene saab satelliittelefoni väga kiirelt kasutusele võtta, vajamata erilist juhendamist. Peamised õppimiskohad: antenni alati täielikult välja, GEO-satelliidi puhul õigesse suunda, valida +riigikoodiga, ning olla kannatlik võrgu ühenduse ootamisel. Kui need punktid on selged, toimib satelliittelefon nagu tavaline mobiil. Enamus teenusepakkujaid annab kaasa kiire algjuhendi, mis katab need unikaalsed soovitused, ning tihti saab helistada tasuta testinumbrile (nt Iridiumil on tasuta testnumber telefoni kontrollimiseks). Seega – satelliittelefoni kasutamine ei nõua mingit erilist tehnilist ekspertiisi.

Millised erifunktsioonid on satelliittelefonidel (nt SOS-nupp, GPS)?

Paljudel satelliittelefonidel on mõningaid lisafunktsioone peale helistamise ja sõnumite saatmise, eriti ohutusele ja välitingimustes kasutamisele suunatuna:

• SOS / Hädaabinupp: Paljudel satelliittelefonidel on programmeeritav hädaabikõne nupp. Näiteks Iridium Extreme (9575) ja Inmarsat IsatPhone 2 mudelitel on SOS-nupp, mida saab hädaolukorras all hoida. See nupp võib olla seadistatud kas helistama eelseadistatud numbrile (nt päästekoordineerimiskeskus, meeskonna juht jne) ja/või saatma automaatse hädaabiteate (SMS) koos teie asukohaga valitud kontaktidele. Iridium Extreme puhul võib SOS-nupu vajutamine käivitada ka jälgimisrežiimi, et päästjad näeksid teie asukoha värskendusi. Need funktsioonid on hindamatud olukorras, kus olete vigastatud ega saa kõnele aega raisata – piisab SOS-nupu vajutamisest ning abi saabub teie viimaste GPS-koordinaatide järgi. Mõned teenused teevad SOS-nupu vajutamisel koostööd GEOSi või teiste hädaabikeskustega (jälgimine võib nõuda eraldi tellimust).
• GPS-vastuvõtja: Peaaegu kõik moodsad satelliittelefonid on varustatud sisseehitatud GPS-iga. See võimaldab telefonil teada oma asukohta (võrgu ja kasutaja jaoks), aga ka asukohainfo lisamist sõnumitesse. Tavaliselt näete ekraanil oma koordinaate ning paljud telefonid võimaldavad SMS-iga asukohta saata (näiteks „Olen siin: laiuskraad/pikkuskraad”). See on abiks nii navigeerimisel kui ka hädaolukorras asukoha edastamisel. Kui kutsute abi, saate oma koordinaadid päästjatele öelda. Mõne mudeli GPS-i saab kasutada ka lihtsate vahe- või kompassikohtade jaoks, kuid see pole täisväärtuslik kaardistav GPS-seade.
• Jälgimis- ja SOS-teenused: Mõned satelliittelefonid ja seadmed toetavad pidevat jälgimist. Näiteks võib Iridium Extreme’i seadistada saatma teatud ajavahemike järel jälgimisteateid portaali (kasulik ekspeditsioonidel, et sõbrad/perekond saaks progressi jälgida). See vajab sageli tellimuspaketti või välist rakendust, kuid paljud ei teagi, et satelliittelefonid seda võimaldavad.
• Vastupidav disain: Nagu mainitud, on need tavaliselt vastupidavad – paljud telefonid vastavad MIL-STD-810G (löögikindlus, vibratsioon, niiskus jne) ning IP65+ tolmu- ja veekindluse standardile. Iridium Extreme 9575 on tuntud kui militaarstandardi vastupidav satelliittelefon. See pole küll „funktsioon” nupust lülitatav, kuid müügiargument siiski – satelliittelefonid taluvad asju, mille pärast tavaline mobiil ära laguneks.
• Pikk ooteaeg aku peal: Satelliittelefonidel on tihti väga hea ooteaeg (kuna inimesel võib see päevi sees olla kaugemates piirkondades kõnet oodates). Näiteks IsatPhone 2 suudab ooterežiimis vastu pidada kuni 160 tundi (peaaegu nädal). Ka see on juba omaette funktsioon – telefon võib olla päevi sees ja valmis kõneks või SOS-teateks. Kõneaega on tavaliselt mitu tundi (olenevalt mudelist 4–8 tundi). Telefonide komplektis on tihti suure mahutavusega akud ning mõnel juhul valikulised päikesepatareid või muud laadimisvõimalused ekspeditsioone silmas pidades.
• Privaatsus / krüptimine: Tavakasutajale nähtamatu funktsioon, kuid satelliitkõned on tavaliselt õhus krüpteeritud. See on enamuse võrkude standard, et vältida juhuslikku pealtkuulamist. (NB! See ei taga absoluutset privaatsust – riiklikud struktuurid või professionaalsed kurjategijad võivad teoreetiliselt pealt kuulata, kuid kodukasutaja jaoks on side turvaline. Spetsiifilised, valitsustele mõeldud satelliittelefonid võivad pakkuda ka otsast-lõpuni krüpteerimist, kuid need on omaette nišš). Tavainimene saab kasu sellest, et satside side pole lihtsalt pealtkuulatav huviliste poolt.
• Muud funktsioonid: Mõnel satelliittelefonil leidub põhitööriistu – äratuskell, kalender, kalkulaator – ehk tavalised telefoni funktsioonid. Rohkem lisavidinaid pole (kui just ei kasuta hübriidset nutitelefoni-satelliittelefoni nagu Thuraya X5-Touch, mis pakub Androidi funktsioone).

Kokkuvõttes on satelliittelefonid võrreldes moodsate nutitelefonidega funktsioonide poolest üsna lihtsad, kuid nende juures on rõhk töökindlusel ja ohutusel. Kõige olulisemad on kindlasti SOS-hädaabifunktsioon ja GPS – need võivad tõesti elusid päästa. Kui satelliittelefon kaasa osta, on mõistlik kohe seadistada SOS-nupp õige kontaktiga või hädaabiteenusega ning testida seda (paljudel telefonidel on testrežiim, et ei saadetaks päriselt häiret seadistamise ajal).

Kui kaua kestab satelliittelefoni aku?

Akukestvus on satelliittelefonidel ootel päris hea, kõnede ajal mõõdukas:

• Ooteaeg: Enamus käeshoitavaid satelliittelefone reklaamivad ooteajaks 30–100 tundi või isegi rohkem (olenevalt mudelist ja võrgust). Näiteks Inmarsat IsatPhone 2 ootab kõnet kuni 160 tundi (u 1 nädal). Thuraya XT-LITE pakub umbes 80 tundi ooterežiimi. Iridium Extreme 9575 on 30–54 tundi ootel (olenevalt akumudelist). Globalstar GSP-1700 aku kestab ooterežiimis 36 tundi. Need väärtused eeldavad head levi; siseoludes signaalita aku tühjeneb kiiremini. Ootel tähendab, et telefon on sisse lülitatud ja võrku registreeritud, kuid aktiivset kõnet ei toimu.
• Kõneaeg: Tavaliselt 3 kuni 8 tundi järjepidevat kõneaega (olenevalt seadmest ja akust). Mõned näited: Iridium 9575 Extreme – umbes 4 tundi standardakuga; Iridium 9555 – umbes 3,5–4 tundi kõneaega; Thuraya XT-LITE – kuni 6 tundi; Inmarsat IsatPhone 2 – kuni 8 tundi (beefy battery); Globalstar GSP-1700 – umbes 4 tundi. Seega jääb täislaetud telefoniga kasutusaeg enamasti mõne tunni piiresse. Kuna satelliitkõnesid tehakse tihti lühidalt (kõrge hinna tõttu), võib ühe laadimisega telefon töötada mitu päeva, kui teete paari lühikõnet päevas.
• Tegurid, mis mõjutavad akukestvust: Äärmiselt külmas kasutades võib aku kestvus oluliselt langeda (kandke seadet külma ilmaga kehasoojuse läheduses ja võtke taskust välja alles kasutamise ajaks). Samuti vähendab akukestvust rohke GPS-jälgimine või taustavalguse kasutamine. Ka pärast sisselülitamist võrgu otsimine kasutab rohkem akut, kuid üldiselt on need akud mõeldud pikaks ooterežiimiks.
• Laadimine: Satelliittelefonidega on kaasas seinalaadijad ning sageli ka autosse mõeldud DC-laadijad. Ekspeditsioonidel kasutatakse tihti ka päikeselaadijaid või varuakupankasid. Telefonidele sobivad enamasti originaalakud (tavaliselt liitiumioon) ning soovi korral saab lisaks soetada varuaku. Soovitav on pikemale reisile minnes võtta kaasa kaks akut – üks taskus soojas, teine kasutuses (eriti miinuskraadides).
• Eluiga: Liitiumakud vähenevad mõne aastaga mahutavuse poolest. Uue akuga võib olla 8 tundi kõneaega, kuid paari aasta pärast ehk ainult 6 tundi. Kui toetute satelliittelefonile tõsiselt, tasub aku mõne aasta tagant või tunduvalt lühema kestvuse korral välja vahetada.

Tegelikkuses võib täislaetud telefoni ootel olla mitu päeva kuni nädala, et võtta vastu kõnesid. Kui hoiate seda pidevalt välja lülitatud (ja sisse ainult vajadusel), venib akukestvus kalendripäevades veelgi pikemaks. Paljud säästavad akut, kui lülitavad telefoni sisse ainult kokkulepitud ajal või kõne tegemisel (sest sissetulevaid kõnesid juhtub harva). Kui aga peab olema pidevalt sisse lülitatud hädaolukorra jaoks, arvestage, et parimal juhul on ilma laadimiseta paar päeva töökindlust (IsatPhone 2 paistab silma peaaegu 7-päevase ooteajaga).

Hinnad ja paketid

Kui palju maksab satelliittelefoni ostmine?

Satelliittelefonid on kallimad kui tavalised mobiilid, kuid hinnad on aastatega langenud. Maksumus sõltub brändist/mudelist ja sellest, kas ostad uue või kasutatud seadme. Siin on ligikaudsed hinnad (USD) populaarsetele mudelitele:

• Iridium Extreme 9575: ~$1,400 (tippklassi, vastupidav globaalne telefon).
• Iridium 9555: ~$1,000 – $1,200 (veidi vanem Iridiumi mudel, natuke soodsam kui Extreme).
• Inmarsat IsatPhone 2: ~$1,000 (sageli 700–1000 dollarit; üks allikas märgib umbes $1,080). Mõnikord võib leida ka sooduspakkumisi madalama hinnaga.
• Thuraya XT-LITE: ~$600–$800 (märgitud u $650). Thuraya tippmudelid (XT-Pro, X5-Touch nutitelefon) võivad olla kallimad (üle $1000), kuid XT-LITE on soodne ja populaarne valik Thuraya piirkondades.
• Globalstar GSP-1700: ~$500 (koos teenusepaketiga). Sageli võib telefoni saada $499 eest, kui aktiveerida teenuspakett rfgear2go.com. Eraldi ostes on soovituslik jaehind kõrgem (mõned pakkujad küsivad üle $750), kuid Globalstar tavaliselt toetab hinnaga. Vanemad mudelid või taastatud seadmed võivad maksta $300–$500 satellitephonerental.com.
• Garmin inReach (satelliitkommunikaator, ilma kõnesideta): $300–$450 (mainitakse alternatiivina vaid tekstisõnumite jaoks).
• Rentimise võimalus: Sa ei pea tingimata ostma – satelliittelefone saab ka rentida erinevate teenusepakkujate käest. Rendihind on umbes $8–$15 päevas. Näiteks Iridiumi telefoni rent võib olla u $9 päevas või $60 nädalas. Lühikeste reiside puhul, kus telefoni on vaja nädalaks või kaheks, on see tihti soodsam.

Hinnad võivad kõikuda ning on olemas ka komplektpakkumisi (mõned müüjad komplekteerivad telefoni koos kõneminutitega). Sageli leiab turult ka kasutatud satelliittelefone – vanemat Iridiumi või Thurayat võib leida mõnesaja dollari eest. Jälgi, et kasutatud seade oleks töökorras ja mitte varastatud (satelliitteenuse pakkujad võivad blokeerida varastatud telefoni IMEI).

Pidage meeles, et telefoni ostmine on vaid üks osa – peate arvestama ka teenuse (SIM-kaardi, kõneaeg) eelarvega, mis võib olla märkimisväärne (sellest lähemalt allpool). Kuid seadme ettemaks on ühekordne kulu. Telefonid on vastupidavad ning kestavad sageli aastaid, seega on aja jooksul suuremaks kuluks just teenus, mitte riistvara.Siin on kiire võrdlus mõne seadme hinna ja tehniliste andmete kohta:

Telefoni mudel	Võrk	Tüüpiline hind	Akukestvus (kõne/ooterežiim)	Märkused
Iridium Extreme 9575	Iridium (globaalne)	~$1,440 uus	~4 tundi kõne, 30 tundi ooteaega	Ülitugev, SOS-nupp, globaalne levi.
Inmarsat IsatPhone 2	Inmarsat (globaalne, välja arvatud poolused)	~$1,000	~8 tundi kõne, 160 tundi ooteaega	Suurepärane aku, sisseehitatud SOS/GPS, vajab GEO suunamist.
Thuraya XT-LITE	Thuraya (piirkondlik)	~$650	~6 tundi kõne, 80 tundi ooteaega	Soodne, usaldusväärne EMEA/Asia levialas.
Globalstar GSP-1700	Globalstar (piirkondlik)	~$500 (koos pakettidega) rfgear2go.com	~4 tundi kõne, 36 tundi ooteaega	Sageli paketi puhul soodushinnaga; hea kõnekvaliteet katvuse korral.

(Hinnad on ligikaudsed uutele seadmetele; tegelikud poehinnad võivad varieeruda. Uuema info järgi on summad USD-des.)Kui need hinnad tunduvad kõrged, siis pidage meeles, et satelliittelefone toodetakse väiksemas koguses kui mobiiltelefone ning neil on spetsiaalne tehnoloogia, lisaks sisaldavad need sageli ka mingil määral võrguinfrastruktuuri subsiidiumi. Tippmudelid on väga vastupidavad, mis tõstab hinda. Kui vajate telefoni ainult üheks seikluseks, siis rentimine või kasutatud seadme ostmine võib hinda oluliselt langetada.

Kui palju maksavad kõned ja sõnumid satelliittelefoniga?

Satelliitkõneaeg on kallis võrreldes mobiilsidega. Täpne hind sõltub teenusepakkujast ja paketist, kuid tüüpilised näitajad on järgmised:

• Häälekõned (väljaminevad): Ligikaudu $1 kuni $2 minutis enamikes võrkudes tavapaketi puhul. Näiteks Iridiumi paketid maksavad sageli $1,00 kuni $1,50 minutis väljamineva kõne eest (paketi või lepingu puhul võib hind olla veidi madalam). Inmarsat võib olla veidi soodsam (~$0,80 kuni $1,50/min – sõltub paketist ja sellest, kas helistatakse tavaliinile või teisele sattel). Thuraya võib oma piirkonnas olla odavam – vahel $0,5 kuni $1,00/min kõnede eest oma võrgus või tavatelefonidele, kuid rohkem kui helistatakse väljaspool piirkonda või teisele satelliitvõrgule. Näiteks ühe teenusepakkuja Iridiumi baasposti-maksmise pakett võtab lisaminuti eest $0.99/min. Ettemaksuga vautšeritega tuleb minutihind sageli umbes $1.20/min. TÄHTIS: Kui helistate oma satelliittelefonilt teise võrgu satelliittelefonile, võib hind olla erakordselt kõrge (tihti $5–$10 minutis) – nt Iridiumist Thurayasse on hind premium (rahvusvaheliste väravate kaudu). Enamasti helistate siiski tavatelefonidele või samas võrgus olevatele satelliittelefonidele.
  • Sisse tulevad kõned: Teid (satelliittelefoni kasutajaid) ei maksustata enamasti sissetuleva kõne eest (kõne sooritaja maksab selle kalli kõne hinna). Nii saate paluda teistel teile helistada ning maksumus jääb nende kanda. Kui kasutate kahe-etapilist valimist või suunamisteenust, võib tulla ka sissetuleva kõne eest kulu (nt Iridiumi kahe-etapilise kõne puhul maksab kasutaja $1/min). Vajadusel uurige paketi tingimusi.
• Sõnumid (SMS): Tavaliselt umbes $0.5 kuni $1 sõnumi kohta, kui saadate satelliittelefonilt. Mõned paketid on odavamad; näiteks Global Satellite (pakkuja) on märkinud tekstsõnumeid hinnaga $0.10 tk teatud pakettides, mis on väga odav. Iridiumis on tavaliselt $0.5 (160 tähemärki), kui kasutate eraldi sõnumit. Inmarsatis samuti u $0.5. Thuraya on reeglina odavam, ligi $0.25 sõnum. Kuid ka siin võib see varieeruda. Sissetulevad SMSid on tavaliselt tasuta (vastuvõtmise eest ei maksa).
• Andmeside: Andmeside eest tasutakse reeglina minuti või megabaidi põhjal. Näiteks Inmarsati ettemaksuga võib olla hind 9 ühikut/Mb kohta (üks ühik umbes $1), ehk ~ $9 / MB. Või näiteks Iridiumis on data ~ $1.30 / minut (aga allalaadimise kiirus aga ainult 2,4 kbps ehk üliväike). See on üsna keeruline, kuid andmekasutus võib kiiresti hinnad lakke lüüa, kui teha midagi muud peale mõne e-kirja. Mõned uuemad paketid (nagu Iridium Certus) pakuvad andmesideteenuse pakette, aga käeshoitava telefoni puhul kasutatakse andmesidet reeglina vaid paar e-maili, mis maksab mõni dollar kirja kohta.
• Plaanid vs ettemaks:
  • Ettemaks: Ostate kõneühikute (minuteid või ühikuid) paketi. Näiteks võite osta Iridiumi 75-minuti ettemaksukaardi $150 eest (30 päeva kehtivusega) – efektiivselt $2/min. Suuremad pakid on soodsamad (nt 500 minutit $600 eest – $1.20/min). Ettemaksuga ühikud arvestatakse erinevalt vastavalt kasutusele: teise võrgu satelliitkõne võib olla 5 ühikut/min, tekst 0,5 ühikut jne; uurige kindlasti konversioon. Ettemaks on hea, kui soovite kulusid piirata ja pole igakuist kuutasu, kui ei kasuta.
  • Kuutasu (posti maksmine): Maksate igakuiselt ja saate kas kindla minuti-/ühiku hulga, või võimaluse kasutada ja arve tuleb tarbitud järgi. Näiteks $70/kuus sisaldab 10 minutit, iga järgmine minut $1.20. On ka suuremaid pakette, nt $150/kuus 100 minuti eest jne. Kui kasutate telefoni pidevalt aastaringselt, on püsiplaan odavam. Kui vajate vaid mõneks kuuks aastas, võib parim olla ettemaks või hooajaline leping. Osad pakkujad pakuvad „suspend“ režiimi väikse kuutasu eest vaiksel hooajal.
• Kõne tavatelefonilt/mobiililt satelliittelefonile: Nagu mainitud, maksab kõne tegija väga kõrget hinda. See ei mõjuta teie kõneaega (välja arvatud spetsiaalsed sissetulevad teenused), kuid kindlasti tasub inimestele öelda mitte helistada teile niisama satelliittelefonile – neile võib tulla väga ootamatu arve ($10/min nende arvele). Tihti lepitakse kokku, et te helistate neile ise tagasi, et neid kulu eest säästa.

Näidisstsenaarium: Oletame, et teil on Iridiumi telefon ettemakstud SIM-kaardiga. Ostate 200 minuti 6 kuu vautšeri hinnaga $400. See tähendab $2/min. Kui kasutate reisil 20 minutit kõneaega ja saadate 10 sõnumit, kulub kõnedele $40 ja sõnumitele umbes $5. Kasutamata ühikud kaovad pärast 6 kuud, kui te ei lisa uut aega. Alternatiivina võib kuupõhisel paketil olla kuutasu $50/kuu, isegi kui te ei kasuta, kuid minutiline hind võib tulla veidi madalam.Samuti arvestage, et renditeenused võtavad tasu minuti eest lisaks renditasule. Näiteks telefoni rent nädalaks $60, samuti kõned $1.50/min ja sõnumid $0.50 tk rentimispaketis.Soovitatav on alati uuendada hinnastusi otse teenusepakkujalt, sest turul võib olla konkurentsi ja ajutisi soodushindu. On ka piirkondlikke pakette: nt Thuraya „NOVA“ tsooni pakett, kus teatud riikides on kõned soodsamad. Inmarsatil on samuti piirkondlikud paketid teatud piirkondadesse. Kui vajate telefoni vaid ühes piirkonnas, uurige, kas seal on disktouneeritud pakett (nt Aafrika või Alaska minutihinna soodsamad paketid).Kokkuvõtlikult: arvestage umbes $1 kuni $2 minutis kõnede eest ja $0.5 sõnumi eest, kui ei ole just eripaketti. Satelliitside on kallis, kuid kui kasutada vaid vajadusel (nt hädaolukorras või lühi-check-in’is), saab kogukulu hoida mõistlikuna. Küsige alati täpseid hindu oma teenusepakkujalt, et vältida ootamatuid arveid.

Kas pean satelliittelefoni eest alati kuutasu maksma või on ka ettemaksuvõimalus?

Te ei pea ilmtingimata kuutasu maksma; on olemas nii ettemaksu (pay-as-you-go) kui ka lepingulised (kuupõhise arvestusega) paketid:

• Kuutasupaketid (postpaid): See on nagu mobiiltelefonileping. Sõlmid lepingu, sind arveldatakse iga kuu. Tavaliselt maksate põhipaketi eest, milles võib olla kaasas teatud kogus minuteid, lisaminutid maksavad juurde. Näiteks Iridiumi pakett: $70/kuus sisaldab 10 minutit, iga järgnev minut $1. Kallimatel pakettidel rohkem minuteid. Plussid: number püsib aktiivsena, ei pea vautšereid laadima ja teenus on alati valmis. Kui kasutate telefoni tihti või vajate seda alati sissetulevate kõnede jaoks, on kuupõhine pakett mugavam. Mõnel paketil erivõimalused nagu isiklik USA number (lisatasu eest), detailne arvestus jne. Miinus: maksate iga kuu, sõltumata kasutusest. Aasta peale võib see tähendada sadu dollareid ka siis, kui vähe kasutate. Mõned pakkujad pakuvad hooajalist peatamise võimalust (väike kuutasu, kui pole kasutust).
• Ettemaksuga vautšer/SIM (prepaid): See töötab nagu ajavõtualus: ostate kindla koguse ühikuid, mille kehtivus lõppeb teatud ajaga. Näiteks saate valida „50 ühiku“ kaardi, „500 ühiku“ kaardi jne. Need ühikud konverteeritakse minutiteks või sõnumiteks (igal võrgul oma arvutus – sageli 1 ühik = 1 kõneminut, 0,5 ühikut = 1 sõnum jne, sama võrgu sees). Ettemaks on parim juhusliku või lühiajalise vajaduse korral. Laadite SIM-kaardile piisavalt ühikuid reisi jaoks. Kui ühikud kuluvad, saate tihti juurde laadida internetis või koode kraapides. Ettemaksuvautšeritel on kehtivusaeg (nt 30 päeva, 90 päeva, suurtematel kuni 1 aasta). Kui aega ei kasuta, ühikud aeguvad (mõned võimaldavad peale laadimisel jääki üle kanda). Pluss: ei ole kohustust kuumakseks. Maksad ette ja kõik, üllatavaid arveid ei tule. Kui vajate telefoni ainult mõne ekspeditsiooni jaoks aastas, on prepaid soodne. Kui tahate, et telefon oleks aasta läbi sissetulevateks kõnedeks aktiivne, siis peab SIM-i aktiivsena hoidma (võib tähendada perioodilist laadimist isegi siis, kui ei kasuta). Mõnes võrgus on minimaalne aastane laadimine SIMi aktiivsena hoidmiseks. Näiteks Inmarsat nõuab teatud aja tagant uusi ühikuid.
• Hübriid-/Aastapaketid: Mõned pakkujad pakuvad aastast ettemaksu (maksate kindla summa, saate teatud minutid terveks aastaks). Näiteks 1 000 ühikut kehtivusega 12 kuud hinnaga ~$1,150 – üsna hea mõõduka kasutuse puhul ilma kuuarveteta. Mõned pakkujad pakuvad ka hädaolukorra pakette, kus maksate väikest kuutasu, et hoida number aktiivsena, kuid kasutades maksate korraga rohkem minutihinda.

Ühe allika järgi: „Iridiumi lepingupaketid algavad umbes $72 kuus … Inmarsat ja Thuraya pakuvad samuti sarnaseid kuutasupakette vahemikus $50–$150 sõltuvalt kasutusest“. Samas on kõigil neil võrkudel olemas ka ettemaksuvõimalused.

Kas sa siis maksad iga kuu? Ainult juhul, kui valid kuupõhise paketi. Kui sa ei soovi seda, võid vabalt valida ettemaksuga variandi ja sul ei ole pidevat arvet – lihtsalt laed uuesti siis, kui vajad. Paljud juhuslikud kasutajad eelistavad ettemaksuga lahendust, et vältida korduvaid kulusid.

Üks asi, mida tähele panna: kui ettemakstud SIM-kaardi kõneaeg aegub ja sa ei lae seda uuesti, võidakse SIM pärast teatud ajapikendust deaktiveerida. Sel juhul võid kaotada oma telefoninumbri või pead maksma taasaktiveerimise tasu. Kui sama numbri säilitamine on oluline, pea säilivusaegadel silm peal. Harva kasutatava “hädaabitelefoni” puhul on üks strateegia osta just nii palju ettemakstud aega, et see elus hoida ning aeg-ajalt testida, või valida odav aastaplaan.

Kokkuvõttes, paindlikkust on – igakuine leping tihedatele või pidevatele kasutajatele ning ettemaksuline neile, kes vajavad kõnesid harvem. Saad valida, mis sobib su eelarvele ja kasutusele kõige paremini.

Kas satelliittelefoni saab ka rentida (ilma ostmata)?

Jah. Satelliittelefonide rent on laialt levinud ja suurepärane valik lühiajaliseks kasutuseks. Paljud satelliitside-teenusepakkujad ja isegi välivarustuse rendiärid rendivad sattelefonid välja.

Kuidas rent töötab: Tavaliselt broneerid telefoni vajalikuks perioodiks ning maksad päevase või nädalase tasu. Näiteks tavaline hind on umbes 8–15 dollarit päevas, sageli nädalapaketid 50–100 dollarit nädalas. Iridium telefoni päevahind võib olla umbes 9 $ (nagu üks allikas märkis). Mõnikord on minimaalne rendiperiood nädal. Rent sisaldab tavaliselt SIM-kaarti ja ajutist telefoninumbrit ning kasutuse (kõned/SMS-id) eest maksad eraldi või paketis on mõni minut kaasas.

Kõneajad rendil: Rendiseansil võib minutihind olla pisut kõrgem või sarnane lepingulisele paketile. Näiteks võib rent küsida iga kasutatud minuti kohta 1,50–2 dollarit. Sageli arvestatakse kasutus lahutatakse tagatisest või võetakse pärast tagastamist kaardilt maha. Osad rendid sisaldavad mõnda tasuta minutit. Uuri alati kasutustasusid, et sa ei oleks üllatunud – rendi puhul väldid küll seadme soetuskulu, kuid kõneajad on endiselt tasulised.

Tagatis/Kindlustus: Rendipakkujad küsivad tavaliselt tagatist (telefonid on kallid). See võib olla 500 dollarit või enam või lihtsalt krediitkaardi ettemakse, mille vabastatakse kohe, kui telefon on tagastatud heas korras. Mõned pakuvad lisatasu eest ka kahju/lähtumise kindlustust.

Mida saad kaasa: Tüüpilise rendikomplektiga tuleb kaasa telefon ise, aku, laadija (võib olla nii vooluvõrgu kui auto laadija) ning sageli väike väline antenn või käed-vaba komplekt. Kaasas on juhendid ning kontakt tugiteenusega. Rentimise ajaks määratakse telefonile ajutine number. Lugupeetud rendi puhul seadmed on tavaliselt testitud ning laetud enne sinu kätte andmist.

Millal rentida: Kui vajad satelliittelefoni lühikeseks reisiks (nädalatest paari kuuni), on rentimine tihti palju soodsam kui ost. Näiteks kahe nädala reis võib maksta umbes 100$ renditasu, samas kui telefoni ostmiseks kuluks ~1000$. Kui aga kavatsed teha mitu reisi või pikemaid ekspeditsioone, tasub ühel hetkel rohkem juba välja osta. Inimesed rendivad tihti üheks konkreetseks seikluseks, meedia tööks, purjetamisreisiks jne. Kui tahad testida mõnda võrku või mudelit enne ostmist, on rent ka selleks hea võimalus.

Üks asi: Broneeri varakult, eriti tippajal (nt suvised ekspeditsioonihooajad või orkaanihooajad), sest saadavus võib väheneda. Rendi saab tavaliselt tellida koju või tuleb see ise kohapealt järele võtta. Mõned lennujaamad või seiklusspordi kauplused pakuvad samuti renditeenust.

Kokkuvõtvalt, rent on mugav ja muretu valik, kui vajad satelliittelefoni ajutiselt. Arvesta eelarvesse nii renditasu kui minutitasud. Ja kindlasti tagasta õigeaegselt; hilinemise korral lisanduvad tavaliselt lisatasud.

(Boonusnipp: Kui vajad ainult võimalust hädaabisõnumi saatmiseks, mitte täiskõnesid, saab mõnes kohas rentida ka satelliitside-sõnumiseadmeid nagu Garmin inReach – päevas odavamad. Kui vajad täisfunktsionaalsust, siis vali siiski satelliittelefoni rent.)

Kas satelliittelefonile helistamine maksab helistajale tõesti 10$/min?

See võib nii olla, jah, olenevalt helistaja mobiilioperaatorist. See üllatab paljusid. Kõrged hinnad kehtivad tavaliselt siis, kui helistatakse traditsioonilistelt võrkudelt satelliitnumbritele (eriti “rahvusvahelistesse” koodidesse nagu +881 või +870).

Täpsemalt: kui keegi helistab sinu satelliittelefonile oma lauatelefonilt või mobiililt, tuvastab tema operaator selle kui rahvusvahelise kõne spetsiaalsele riigikoodile ja arvestab tasu vastavalt. Paljud operaatorid käsitlevad Inmarsat/Iridium numbreid kui tasulisi rahvusvahelisi sihtkoode. Näiteks mõned USA mobiilioperaatorid küsivad 5 kuni 15 dollarit minuti eest kõnedele nendele koodidele. On mitmeid anekdootlikke juhtumeid (ka Redditi aruteludes), kus keegi helistas Iridium telefonile ja tema mobiiliarvele lisati 10$/min – see pole haruldane.

Miks nii kallis? Kõne tuleb suunata vahendusjaamade kaudu satelliidivõrku, mis ei kuulu tavaliste kõnede arvelduste hulka – satelliidioperaator küsib operaatorilt kõrge tasu, mis liidetakse hinnale (ja lisatakse marginaal). Samuti puudub nendel liinidel konkurents, mis võiks hinna alla suruda.

Kuidas vältida: Satelliittelefoni kasutajana saad sa:

• Kasuta kaheetapilist helistamist (spetsiifiline nt Iridiumi võrgus), nagu eespool mainitud, nii maksab helistaja vaid kohalikku kõnetariifi ja sina maksad kõneaja eest.
• Hangi kohalikule numbrile suunamise teenus: mõned teenusepakkujad võimaldavad, et su satelliittelefon seotakse tavalise numbriga (nt USA 480 suunakoodiga Iridiumi puhul). Siis helistatakse sellele numbrile, makstes tavalise tasu (või tavalist rahvusvahelist hinda, kui helistaja viibib välismaal), ja teenus suunab kõne su satelliittelefonile. Sel juhul maksad sina kui kasutaja suunatud kõnede eest (nt $1.50/min), kuid helistaja pääseb kõrgest hinnast. See sobib ettevõtetele, kes tahavad, et kliendid saaks neid satelliittelefonil kätte, ilma et need kulusid kardaksid – põhimõtteliselt subsideerid seda ise.
• Kui keegi peab sulle otse helistama, hoia neid kursis ja soovita uurida oma operaatorilt, milline on tariif “Inmarsat” või “Iridium” numbrile helistamisel, et ei tuleks ootamatut arvet. Või las nad hoopis saadavad SMS-i ja annavad teada, siis helistad tagasi – SMS-i saatmine satelliittelefonile võib maksta 50 senti, kõne eest maksad sina (mis on harilikult palju odavam, kui nemad maksaksid).

Kõne satelliittelefonilt tavalisele telefonile: Sel juhul maksad sina oma satelliitkõneaega (tavaliselt 1–2 dollarit minutis), kuid vastu võttev pool ei maksa midagi lisaks (tema jaoks nagu tavaline rahvusvaheline kõne, kas tema paketi minutitest või tasuta, kui plaan lubab). Seega on pikema vestluse puhul sageli mõistlik, et kõne teeb satelliittelefoni omanik, mitte teised ei helista talle.

Kokkuvõtteks: 10 dollari/minut juhtumid on teatud operaatorite puhul väga reaalsed ja sellega tuleb arvestada. Olemas on ka viise, kuidas seda vältida, kasutades spetsiaalseid kõnemeetodeid. Paljud satelliittelefonide juhendid rõhutavad seda, et vältida “šokiarvet”.

Näiteks allikana: “Võrgud küsivad kuni $10.00/minut satelliittelefonile helistamise eest…” – jah, see on tuntud fakt kogu valdkonnas. Seetõttu harilikult mujalt satelliittelefonile otse ei helistata, kui pole just tõsist vajadust.

Kokkuvõte: Kui annad oma satelliittelefoni numbri perele või kolleegidele, anna neile kindlasti teada, et sellele ei helistataks niisama – ainult siis, kui on kiire. Kasuta rohkem SMS-i või lepi eelnevalt kokku, või kasuta ülaltoodud võimalusi kulude ohjamiseks. See on üks “kummaline” sattelefonide joon, mis tuleneb sellest, kuidas telekomid neid liinidel käitlevad.

Seaduslikkus ja turvalisus

Kas satelliittelefoni kasutamine on seaduslik? (Ja kus need on keelatud või piiratud?)

Enamikes riikides on satelliittelefonid seaduslikud. Kuid teatud kohtades maailmas on mõningaid olulisi erandeid ja piiranguid. On ülitähtis nendega kursis olla, kui plaanid reisida oma satelliittelefoniga, sest reeglite rikkumine võib kaasa tuua tõsised tagajärjed (halvimal juhul isegi vahistamise spionaaži kahtlusel).

Riigid, kus satelliittelefonid on keelatud või piiratud:

• India: Väga rangelt reguleeritud. Indias pole erat isikutel lubatud satelliittelefone vabalt kasutada. Lubatud on vaid valitsuse poolt heaks kiidetud võrgu (Inmarsat riikliku operaatori gateway kaudu) teenus ning selleks on vaja eelnevat luba. Iridiumi, Thuraya või muu volitamata satelliittelefoni Indiasse toomine võib tuua kaasa aresti ja telefoni konfiskeerimise. Turiste on satelliittelefonide pärast lennujaamades kinni peetud. Kui tõesti pead satfoniga minema, on vaja India Telekomi osakonnalt ametlikku luba, kuid enamike reisijate jaoks on ohutum see üldse maha jätta.
• Hiina: Ilma loata täiesti ebaseaduslik satelliittelefon. Hiina suhtub nendesse umbusklikult (samuti paljudesse GPS-seadmetesse). Valitsus tahab kommunikatsiooni täielikku kontrolli; loata satfonid on nende jaoks vahend riikliku järelevalve vältimiseks. Ära kindlasti võta satfoni Hiinasse, kui see pole spetsiaalselt ekspeditsiooniks ette lubatud ja korralikult tollis deklareeritud. On juhtumeid, kus seadmed on tollis konfiskeeritud. Hiina mobiilivõrgud katavad suurema osa territooriumist (küll sensuuriga internet).
• Bangladesh: Täielikult keelatud. Valdus võib kaasa tuua vangistuse.
• Myanmar (Birma): Ajalooliselt olid sõjaväehunta ajal rangelt keelatud. Viimastel aastatel on piiranguid osaliselt leevendatud, kuid teema on jätkuvalt tundlik. Vastavalt viimasele infole tuleb Myanmaris see siiski võimudega kooskõlastada. Pigem eelda, et see on keelatud, kui pole ametlikku luba.
• Kuuba: Keelatud ilma valitsuse loata. Satelliittelefoni ei tohi Kuubale kaasa võtta ilma loa olemasoluta Kommunikatsiooniministeeriumilt apollosat.com. Satfone nähakse seal riiklikku kontrolli ohustava sidevahendina. Vahele jäädes võib järgneda arreteerimine ja spionaažisüüdistus apollosat.com.
• Põhja-Korea: Täielikult keelatud. Kui see avastatakse, järgneb kindlasti kinnipidamine. Mõningate juhtumite järel hakkas Põhja-Korea piiril satelliittelefoni signaale segama ja jälitama. Selle riiki toomine ei ole mingil juhul mõistlik ega ohutu.
• Venemaa: Lubatud, kuid pead eelnevalt registreerima telefoni ja selle SIM-kaardi (Roskomnadzor) juures. Venemaa ei keela neid täielikult, küll aga nõuab kontrolli. Lisaks tohib ametlikult kasutada vaid teatud käsiseadmeid/teenusepakkujaid. Kui tood telefoni sisse, deklareeri see piiripunktis ja täida vajalikud paberid. Registreerimata satfone kasutades võib sattuda süüdistatuna ebaseaduslikus sidepidamises, eriti oluliste objektide või piiride lähedal.
• Šri Lanka: Satelliittelefoni toomiseks on vajalik telekommunikatsiooni regulaatori luba. Piirang tuleneb ilmselt kodusõja ajast. Ajakirjanikud saavad eelneva loa taotleda.
• Tšaad: Turvakaalutlustel täiesti keelatud (terrorismioht). Kui leitakse, arreteeritakse ja aparaat konfiskeeritakse.
• Sudaan: Rangelt piiratud; sisse toomine võib tähendada tollis konfiskeerimist ja vajadust see juba viisataotluses deklareerida.
• Liibüa: 2011. aastal olid Thuraya telefonid keelatud (kasutati mässuliste poolt). Praegune olukord pole päris selge – kontrolli viimast teavet või väldi pigem kaasa võtmist.
• Niigeria (põhjaosa): Borno osariigis kehtestati keeld Boko Harami mässu ajal, et raskendada relvarühmituste sidepidamist. Üleriigiliselt keeldu pole, kuid ametnikud võivad huvi tunda satphone kasutamise vastu.
• Muud: Mitmetes Lähis-Ida ja Aafrika riikides võidakse vajaduspõhiselt või ajutiselt kehtestada piiranguid või keelde, peamiselt turvakaalutlustel.

Enamuses Euroopas, Ameerikas, Ida-Aasias jne on satelliittelefonid seaduslikud. Näiteks on need lubatud EL-is, Põhja-Ameerikas, Austraalias, Jaapanis jne. Mõnes kohas nagu Egiptuses olid varem piiratud, kuid praegu on turistid neid kasutanud (soovitan siiski alati ametlikult deklareerida). Kontrolli alati konkreetse sihtriigi viimast teavet, sest reeglid võivad muutuda eriti poliitiliste sündmuste korral.

Miks keelud? Valitsused keelavad või piiravad satelliittelefonide kasutust peamiselt julgeoleku ja kontrolli eesmärgil. Satelliittelefonid mööduvad kohalikest sideteenustest, mistõttu pole võimudel lihtne sidepidamist jälgida. Piirkondades, kus on mässuliste tegevus või ranged režiimid, kardetakse, et satelliittelefone võivad kasutada mässulised, spioonid või informatsiooni lekkimiseks. Näiteks India võimud viitasid Thuraya telefonide kasutamisele terroristide poolt 2008. aasta Mumbai rünnakute ajal kui range kontrolli põhjusele. Hiina ja Kuuba ei soovi lihtsalt kontrollimata sidet. Peamine on see, et ei soovita lubada oma kontrolli alt väljas suhtluskanalit. Samuti on mõnes riigis ainult riigiomanduses väravad (India lubas Inmarsati BSNL-i kaudu alles hiljuti) – riigid soovivad saada tulu/kontrolli igast satelliitsidest.

Karistused: Kui rikud neid keelde, võib karistuseks olla telefonide konfiskeerimine ja rahatrahv, isegi vanglakaristus või spionaažis süüdistamine. See on tõsine. Näiteks 2012. aastal sattusid mõned turistid Indias mõneks päevaks vangi, kuna neil oli Thuraya telefon. Üks ajakirjanik Iraanis (teine tundlik koht) sattus aastaid tagasi satelliittelefoni tõttu suurtesse raskustesse.

Seega oluline reegel: Kontrolli reeglid enne satelliittelefoniga reisimist. Turvaline lähenemine on küsida infot vastava riigi saatkonnast või uurida, kas seal on vaja luba taotleda. Mõnes riigis (nt India) saab ette luba taotleda (ent turistile antakse seda harva, kui pole mõjuvat põhjust). Kui see on täiesti keelatud, ära riski – rendi/küsi telefon sihtkohas, kui võimalik, vastava loaga või kasuta teisi suhtlusvahendeid.

apollosat.com (näiteks, toob välja piirangud: Kuubal on vaja eriluba, Indias lubatakse ainult Inmarsatit loa alusel, ilma loata võib järgneda kinnipidamine).

Kas satelliittelefonikõnesid saab pealt kuulata või jälitada? Kas need on turvalised?

Turvalisus: Satelliittelefonid pakuvad mõistlikku privaatsust, kuid need ei ole 100% nuhkimiskindlad. Enamus satelliidivõrke kasutab eetril (õhuliinil) krüptimist:

• Iridium näiteks kasutab kõneandmete edastamisel oma krüptimist, mis muudab pealtkuulamise väga keeruliseks, kui sul pole eritellimusel tehnikat tridon.com.
• Ka Inmarsatil ja Thurayal on krüptimine olemas (nt GMR-2 algoritmid). Kuid märkus: leidub näiteid, kus uurijad on laboritingimustes suutnud vanemaid Thuraya/Inmarsati krüptoskeeme (GMR-1/GMR-2) murda, mis tähendab, et motiveeritud ründaja õige varustusega võib kõnesid reaalajas lahti krüpteerida. See pole siiski lihtne – ega suvaline huviline või riigiasutus tee seda lennult. See nõudis märkimisväärset arvutusvõimsust, kui seda demonstreeriti.
• Valitsused: On teada, et arenenud signaalluure organisatsioonid (NSA jt, ka Venemaal/Hiinas) võivad mõningaid satelliittelefonikõnesid pealt kuulata ja lahti murda või vähemalt kasutamist tuvastada ning asukohta leida. Üks põhjus, miks autoritaarsed režiimid satneid keelavad, ongi see, et neid on tavatelefonidest raskem (mitte võimatu, kuid raskem) pealt kuulata tridon.com. Samas on sattelefonide signaalid leitavad suunaotseseadmetega, nii et kui keegi otsib, saab asukohta kiiresti määrata (signaalid võivad jõuda maapealsetesse sensoritesse või isegi satelliitidele). Näiteks India armee on väidetavalt suutnud piiril avastada satelliittelefonide tegevust.
• Jälitamine: Telefoni enda GPS võib asukoha edastada, kui seda saadad või SOS aktiveerid. Kuid kasutus jätab igal juhul jälje – satelliidivõrk registreerib ligikaudselt sinu asukoha (nt signaalide tugikiirtest või ajastusest). See info pole avalik, kuid politsei saab kohtumäärusega asukohad ja kõnelogid kätte. Konfliktitsoonis võib sõjaväeluure raadiosignaali suuna järgi satelliittelefoni quickly üles leida. Ehk – ära eelda, et satelliittelefoni kasutus on nähtamatu; kui riigis see on illegaalne, võib telefoni sisselülitamine teatud monitooringu puhul kohe häire tekitada (nt signaali võivad tabada monitooringujaamad).
• Tavalise kasutaja jaoks, kes teeb tavalisi kõnesid, on praktiline turvalisus, et sinu kõne sisu ei saa suvalised tegelased lihtsalt pealt kuulata. See on märksa turvalisem kui krüpteerimata raadio (nt analoog PMR kõne). Tridon Communications märgib, et “satelliittelefonikõned on üldiselt turvalised; krüptimine teeb pealtkuulamise raskemaks kui tavalisel mobiilil” tridon.com. Äri- või isikliku konfidentsiaalsuse jaoks on see üldiselt piisav. Kuid kui oled kõrge riskiga sihtmärk, eelda, et vajadusel suudavad suured valitsused kuulata.

Kõrgeima turvalisuse tarbeks on olemas spetsiaalsed krüpteeritud satelliittelefonid (nt GSMK CryptoPhone või ainult valitsustele mõeldud seadmed), mis lisavad end-to-end krüptimise. Need pole tavakasutajale kättesaadavad.

Kokkuvõte: Tavalisteks kõnedeks satelliittelefoniga kasutamine on üsna privaatne ja kaitstud juhusliku pealtkuulamise eest. Kuid eelda alati, et võimud võivad teada, et kasutad satelliittelefoni, ning et keerukad asutused võivad sisu pealt kuulata, kui satud huviorbiiti. Nii et riigis, kus satphone’id on keelatud, on suurem oht avastada, et sa seda üldse kasutad, mitte et keegi kuuleb sinu juttu emaga. Kui seaduslikkus või kriitiline salastatus on oluline, plaani vastavalt (või kasuta muid turvalisi suhtlusvahendeid nagu krüpteeritud satelliitsõnumid, koodid jms).

Kas saan satelliittelefoniga hädaabinumbrile (911/112) helistada?

Jah, enamikul juhtudel saab satelliittelefoniga hädaabinumbritele helistada, kuid see sõltub võrgust ja asukohast:

• Üldkehtivad hädaabinumbri süsteemid: Enamik satelliittelefone tunneb ära standardsed hädaabinumbreid nagu 911 (Põhja-Ameerika) või 112 (rahvusvaheline) ja suunab kõned vastavasse keskust. Näiteks Iridiumi telefonid suunavad 911 kõned spetsiaalsesse hädakutsekeskusesse (nt GEOS/Intrado). USAs ühendab Iridiumil 911 valimine sind hädaabikeskusega, mis küsib olukorda, koordinaate ja ühendab vajadusel kohaliku päästekeskuse või korraldab abi ise. Seda seetõttu, et Iridium vastab FCC nõuetele pakkuda 911 teenust USAs. Ka Inmarsatil või Thurayal ühendab 112 sageli globaalsesse või regionaalsesse hädakeskusesse. Mõnes võrgus töötavad mõlemad numbrid.
• Piirangud asukohast: Väga oluline – hädaabinumbrid töötavad seal, kus teenusepakkuja on selle seadistanud. Näiteks see Iridiumi 911 teenus töötas USA piires (kõik 50 osariiki ja DC). Kui helistad Iridiumiga väljastpoolt USAd 911-le, ei pruugi saaga õigesse keskusesse; Apollo Satellite andmetel teavitatakse sind, et teenust pole, ja saadetakse info ise otse ühendamiseks. Seega, väljaspool teatud piirkonda pead teadma otsenumbrit (kohalikku 911 vaste või otsingu-päästekeskuse numbrit). Näiteks meremehed helistavad otse MRCC päästekeskusesse või seikleja Nepalis kopteri päästetelefonile.
• SOS-teenused: Paljud satelliittelefonide kasutajad liituvad SOS-jälgimisteenusega (nt GEOS/ nüüd Garmin IERCC). Kui su telefonil on SOS nupp ja selle aktiveerid, jõuab see spetsiaalsesse hädaabikeskusesse, mis töötab ööpäevaringselt ja su GPS asukohta teades organiseerib abi. See on 911-st eraldi, kuid toimib samal põhimõttel. Mõnele seadmele (nt Garmin inReach) kuulub see automaatselt; telefoniga võib vaja minna eraldi seadistust.
• Otsesed hädaabinumberid: Alati võib satelliittelefoniga helistada erialanumbritele. Näiteks +1-703-255-3000 on USA rannavalve ülemaailmne hädaabitelefon (meremeestele kõikjal maailmas). Ühendkuningriigil, jms riikidel on oma numbrid. Kui tead agentuuri numbrit, saab sattelefoniga sellele helistada nagu iga rahvusvahelisele telefonile. Mõnes riigis on ka spetsiaalsed satelliidile juurdepääsetavad hädabinumbrid. Merel on tavapärasem hädakutsungi saatmine DSC või EPIRB-idega, kuid häälega saab jah helistada otse, kui number teada.
• Ilma SIM-kaardita / Teenus puudub: Kui mobiilid võimaldavad 112/911 kõnesid teha ka siis, kui puudub SIM või levi (kasutavad ka teisi võrke), siis satelliittelefon ei võimalda kõnesid ilma aktiivse SIM-kaardita/teenuseta. Kui su SIM pole aktiivne või krediit otsas, ei pruugi 911 läbi minna (FCC ei nõua satelliitoperaatoritelt hädaabikõnesid SIM-i puudumisel, nagu mobiilide puhul – Apollo märgib, et Iridiumiga vajad kõneks aktiivset SIMi). Seega, veendu, et hädaolukorras oleks telefoni ettemakse olemas!

Näide (Iridium 911): Kui valid 911, siis Iridiumi süsteem tunneb numbri ära ja ühendab Intradoga (hädaabikõnede teenusepakkuja). Kogenud dispetšer vastab, kogub infot (olukord, asukoht, tagasinumbrid). Seejärel võtab ta ühendust asjakohase kohaliku teenusega vastavalt sinu juhtumile (otsingu-päästemeeskonnad, politsei, rannavalve jne). Väga kasulik, kui sul pole aimugi, kellele helistada – nemad leiavad selle. Kui oled riigis või ookeanil, kus see keskne teenus pole ametlikult seotud kohalikega, püüavad nad siiski rahvusvaheliste partnerite kaudu abi leida.

Kokkuvõte: Kui sul on satelliittelefon ja tekib hädaolukord:

• Proovi valida 911 või 112. Tõenäoliselt ühendab see sind abiga või vähemalt automaatvastajaga, mis juhendab sind.
• Kui see ei tööta, ole valmis alternatiivsete hädaabinumbritega (näiteks usaldusväärne inimene, keda saad helistada, kes omakorda teavitab ametivõime, või sinu piirkonna tuntud päästeteenistuse numbrid).
• Telefonis oleva SOS-funktsiooni kasutamine (kui see on olemas ja seadistatud) võib olla veelgi lihtsam – vajuta SOS-nuppu ja lase süsteemil toimida. Näiteks IsatPhone 2 saab saata eelmääratud numbrile või e-postile (sõbrale või järelevalveteenistusele) GPS-asukohaga häireteate.

Paljud seiklejad toetuvad tänapäeval rohkem satelliit-sõnumiseadme SOS-teenusele (näiteks Garmin inReach), mis katab kogu maailma ja on 24/7 jälgimisega, kuid satelliittelefon annab sulle eelisena võimaluse rääkida päästjatega kahel viisil.

Seega jah, abi on satelliittelefoni kaudu vaid kõne kaugusel, kuid tea, kuidas sinu võrk seda käsitleb, ja anna alati selgelt teada oma asukohast (satelliittelefonikõned ei edasta sinu GPS-i automaatselt hädaabikeskusele, seega pead selle ise suuliselt või SOS-sõnumiga edastama). Hea tava on hoida enda koordinaadid märkmikus või olla valmis need telefoni GPS-ekraanilt ette lugema, kui helistad hädaabisse.

Kas on tõsi, et satelliittelefonid ei tööta teatud aegadel (näiteks päikesetormide või varjutuse ajal)?

Üldiselt on satelliittelefonid saadaval 24/7, kuid on harvaesinevaid sündmusi, mis võivad neid häirida:

• Päikesetormid: Nagu varem mainitud, võivad tõsised päikeseleegid/geomagnetilised tormid mõjutada satelliitsidet. Kui toimub võimas päikesepurse, võib see põhjustada ajutiseid katkestusi või tugevat müra satelliitlinkides. See pole tavaline, kuid väga äärmuslikel juhtudel (näiteks kord aastakümnetes toimuv supertorm) võib satelliittelefoni teenus ajutiselt halveneda. Enamik kasutajaid pole kunagi midagi sellist kogenud. Väiksemad päikeseaktiivsused tavaliselt L-band satelliitsidet märgatavalt ei mõjuta.
• Varjutus (satelliitide puhul): LEO satelliidid läbivad Maa varju regulaarselt (iga tiiru jooksul), kuid see ei mõjuta nende tööd muu kui sellega, et nad töötavad aku peal varjutuse ajal (satelliidid on selleks ehitatud). GEO satelliidid, pööripäevalähedasel ajal, kogevad Maa varjutusi teatud tundidel, kuid lülituvad samuti akurežiimile – kasutaja jaoks on see tavaliselt nähtamatu, välja arvatud juhul, kui satelliidil tekib toiteprobleem.
• Hooldus või katkestus: Satelliitvõrkude töökindlus on väga kõrge. Siiski võib hooldustöid või aeg-ajalt satelliidiprobleeme ette tulla. Näiteks Iridiumil oli aastaid tagasi juhtum, kus üks satelliit põrkas kokku mahajäetud satelliidiga – kuid tähtkujus oli varusatelliite, mis katvuse üle võtsid. Inmarsat vahetab aeg-ajalt välja vanu satelliite ja toob asemele uusi – kasutaja jaoks toimub see märkamata. On mõistlik hoida oma telefoni tarkvara uuendusena viimases versioonis, juhuks kui võrgus toimub muudatusi (teenusepakkujad teavitavad tavaliselt kavandatud katkestustest).
• Hõivatud võrk: Suure katastroofi korral, kui paljud satelliittelefonid üritavad ühes piirkonnas korraga ühenduda, võib esineda hõivatud signaale (satelliitkanalid võivad ülekoormatud olla). Näiteks pärast suuri maavärinaid või 11. septembril oli satelliittelefonide võrgu kasutus väga suur. Nad on projekteeritud madala kasutajatiheduse jaoks mõeldud kohtkiirtega. Kui see juhtub, tuleb mitu korda proovida ühendust saada. Kuid tavakasutuses seda ei märka, kuna kasutus on väike.

Püsivat korrapärast “seiskumist” (näiteks igapäevast) teadaolevalt ei ole. Nad töötavad katkematult. Mõned kasutajad küsivad, kas satelliittelefonid sõltuvad teatud tugijaamadest, millel võivad olla “tööajad” – tegelikult mitte, kui üks maa-jaam on maas, suunatakse liiklus tavaliselt läbi teiste jaamade.

Kokkuvõttes: midagi sellist, nagu “varjutus” või “öine aeg” ei takista satelliittelefoni töötamast (öö või päev pole raadioside jaoks oluline). Need on konstrueeritud pidevaks tööks. Ainult erakordne kosmoseilm või tehnilised probleemid põhjustavad katkestusi – need on väga haruldased.

Kui töökindlus on kriitiline, siis mõned professionaalid kasutavad mitut võrku – näiteks nii Iridiumi kui Inmarsati telefoni – et kui ühega on katkestus (või kui ühe satelliidi jaoks on hetkel maastik takistuseks), siis teine võiks töötada. Kuid enamasti piisab ühest satelliittelefonist ning see on äärmiselt töökindel.

Tõde on, et satelliittelefonid töötavad tavaliselt igal ajal ja igal pool (kui on nähtavus satelliidile) ega oma igapäevast töökatkestust. Need on isegi usaldusväärsemad kui mobiilsidevõrgud, mis lähevad sagedamini rivist välja (sest satelliidid ei sõltu kohalikust elektrivarustusest ega maapealsetest katastroofidest).

Mis on see „satelliidi” või „SOS” ikoon minu nutitelefonis? Kas mu telefon on satelliittelefon?

See on väga hea küsimus, kuna uued nutitelefonid (näiteks iPhoned) on lisanud satelliitsõnumite võimalused ning nende kasutajaliidesed võivad segadusse ajada.

• iPhone’i “SOS via Satellite” ikoon: Kui sul on iPhone 14 või uuem ning viibid piirkonnas, kus Apple’i Emergency SOS via Satellite on toetatud, võid näha olekuribal “SOS” või satelliidi ikooni, kui sul puudub mobiililevi. See EI tähenda, et su iPhone on muutunud täisväärtuslikuks satelliittelefoniks – see näitab, et saad kasutada Apple’i hädaabiteenust satelliidi kaudu. iPhone’is, kui valid 911 (või kohaliku hädaabi numbri) ja sul puudub mobiililevi, pakub telefon kasutada Emergency SOS via Satellite funktsiooni. Ekraanile ilmuvad juhised, kuidas telefoni satelliidi suunas pöörata (kuvatakse satelliidiikoon noolega). Kui ühendus on saavutatud, saab saata lühisõnumi hädaabiteenistusele. Satelliidiikoon rohelise täpiga kuvatakse ekraani ülaservas, kui SOS töötab satelliidi kaudu. Samuti võib alates iOS 17+ süsteemist, kui teenus on aktiivne, näha ikooni, mis viitab satelliidi olemasolule näiteks hädaabi, maanteeabi või Find My asukoha jagamise jaoks. See ikoon ei tähenda, et su telefon saab tavalisi satelliitkõnesid teha – see on ainult selle erilise SOS-funktsiooni jaoks.
• “SOS” vs “Ainult SOS”: Paljud telefonid (ka enne satelliidivõimekust) näitavad “SOS” või “Ainult hädaabikõned”, kui neil pole oma võrgu levi, kuid saavad siiski teha hädaabikõnesid ükskõik millise kättesaadava võrgu kaudu. Näiteks Android-telefon võib näidata “Ainult hädaabikõned”, kui ta pole võrku registreeritud. iPhone’ide puhul kui näed olekuribal “SOS” (ilma satelliidi ikoonita), tähendab see tavaliselt, et su operaatoril levi pole, kuid telefon saab siiski teha hädaabikõne mõne teise võrgu kaudu (kui näiteks leitakse teise operaatori signaal numbrite 112/911 jaoks). Satelliit-SOS on eraldi – see ilmub kui “SOS via satellite” otse kasutajaliideses.
• GPS-ikooni valesti tõlgendamine: Mõnes Android-telefonis võib GPS-asukoha ikoon (mis näeb välja nagu satelliitantenn või satelliidisümbol) ilmuda siis, kui kasutatakse telefoni GPS-i. See ajab mõnikord inimesed segadusse arvama, et tegemist on satelliitside ikooniga. Tegelikult tähendab see vaid, et telefon kasutab navigatsioonisatelliite (GPS), mitte et oled satelliitsides kõnede jaoks ühendatud. Kõik nutitelefonid kasutavad GPS-satelliite asukoha määramiseks, aga ainult mõned uuemad seadmed kasutavad satelliite sõnumite saatmiseks.
• Satelliitrežiim seadetes: Mõnes telefonis võib olla seade või rakendus satelliitteenuste jaoks (kui vastav võimekus on). Näiteks mõnes Android-telefonis (väidetavalt tulevikus Snapdragon Satellite tugi) võib olla menüü satelliidi-SMS-i jaoks. iPhone’is on menüüs “Emergency SOS via Satellite” info ekraan, kus saab seda võimalust demoda. Kui näed satelliidiikooni iOS-i juhtimiskeskuses (nt iOS 17 beetades mainiti sellist), on see seotud nende võimalustega. See EI tähenda, et su telefon on klassikaline satelliittelefon; tegemist on ühe konkreetse võimekusega.
• Põhijäreldus: Kui näed telefonis satelliidiikooni, loe konteksti: iPhone’is tähendab see, et saadaval on hädaabi satelliitsõnumiteenust (ainult hädaolukordadeks, või mõnes regioonis ka maanteeabiks). Teistel telefonidel tähendab see tavaliselt, et aktiveeritud on GPS. Tavaline nutitelefon ei saa teha tavalisi satelliitkõnesid ega -sõnumeid (välja arvatud mõned erijuhtumid/ hädaolukorrad). See ei ole täisväärtuslik satelliittelefon. Satelliidi kaudu tavaliselt helistamiseks või sõnumite saatmiseks vajad siiski spetsiaalset satelliitseadet või teenust.

Kokkuvõttes: Satelliidiikoon nutitelefonis tähendab enamasti mõnda piiratud satelliidifunktsiooni (nt SOS). See ei tähenda, et sinu nutitelefon võiks asendada ehtsat satelliittelefoni igapäevaste kõnede/SMS-ide jaoks. Kui seda ikooni puudutad või vastava režiimi sisselülitad, on see mõeldud ainult hädaabiks või teatud spetsiifiliste juhtumite jaoks, mitte selleks, et sõbrale satelliidi kaudu niisama helistada.

Mis on “satellite texting” ja kuidas saan saata satelliidisõnumeid?

“Satellite texting” ehk satelliidi kaudu sõnumite saatmine tähendab SMS-i või lühisõnumite edastamist satelliidivõrgu, mitte mobiilivõrgu kaudu. Selleks on mitu erinevat võimalust:

• Satelliittelefoni kasutamine: Kõik satelliittelefonid toetavad SMS-ide saatmist. Saad saata sõnumi oma satelliittelefonilt teisele satelliittelefonile või tavalisele mobiilile – see ongi satelliidi kaudu sõnumite saatmine. Kasutajakogemus on sarnane vanale mobiiltelefonile: kirjutad sõnumi ja saadad, misjärel kantakse see adressaadile edasi läbi satelliitsüsteemi (või tema mobiilioperaatorisse). Paljud satelliittelefoni kasutajad eelistavad sõnumisaatmist, sest see on odavam, kiire ja saadab nüüd siis, kui korraks on levi – kõneks võib aeg jääda väheseks. Näiteks Iridiumi telefonilt mobiilile või vastu ongi satelliidi kaudu sõnum. Märgi: vastuvõtja võib vajalikul juhul kasutada erilist satelliidinumbriformaati või peab arvestama rahvusvahelise SMS-tasuga. Aga see töötab – sõltumata võrgust.
• Pühendatud satelliidimessingerid: Seadmed nagu Garmin inReach, Spot X, ZOLEO, Bivy Stick on loodud just satelliidi kaudu sõnumite saatmiseks (ja SOSiks). Need pole kõnetelefonid – need ühendatakse nutitelefoniga või on neil väike klaviatuur ning saadavad sõnumeid satelliidi kaudu. Näiteks Garmin inReach kasutab Iridiumi võrku sõnumite ja e-kirjade saatmiseks (kuni ~160 tähemärki). See on aeglasem kui pärisajaline SMS (saatmine võib võtta 20–60 sekundit), kuid toimib kogu maailmas. Matkajad kasutavad neid, et anda kodustele teada või vestelda off-grid-situatsioonis. Teenus nõuab tavaliselt kuumaksega paketti (kuus X arvu sõnumeid). Kasutajakogemus: avad äpi (kui sidud telefoniga), trükid sõnumi, vajutad “saada” ja seade leiab satelliidi ning edastab selle. Saaja saab selle tavalise SMS-ina või emailina ning saab sulle vastu vastata. See on kahepoolsed satelliiditekstid.
• Satelliidisõnumid otse nutitelefonist (ehitatud sisse): Hiljuti lisandus Apple Emergency SOS via Satellite iPhone 14/15-le, mis võimaldab väga piiratud tekstside – ainult hädaabiteenustele või teatud juhtudel (nagu asukoha jagamine Find My kaudu või maanteeabi USAs). See pole üldine tekstsõnumiteenus – lihtsalt sõbrale “tere” saata pole võimalik (välja arvatud ehk läbi asukohanoodi jagamise). Edaspidi hakkavad mõned tootjad (nt Qualcomm Snapdragon Satellite) võimaldama Android-telefonides (alates 2024+) kahepoolseid SMS-e satelliidi kaudu nii hädaolukorras kui võib-olla ka lihtsate sõnumite jaoks. See kasutab Iridiumi võrku. Peagi võib “satellite texting” tähendada, et sinu tavaline telefon (kui vajalik riistvara on olemas) suudab saata mägedest sõnumi ka ilma mobiililevita. Hetkel on see peamiselt hädaseadetele mõeldud tavatelefonides.
• Kuidas saata satelliiditeksti nüüd: Kui sul on satelliittelefon, kasuta selle SMS-funktsiooni. Kui sul on näiteks Garmin inReach, kasuta vastavat äppi või seadme liidest. Kui sul on iPhone 14 ja viibid toetatud riigis (USA, ÜK, Kanada, Euroopa, Austraalia jm) ning puudub mobiililevi, saad proovida Emergency SOS võimalust (seadete all on isegi demorežiim). Süsteem õpetab sind satelliiti leidma ja lubab seejärel saata eelvormindatud sõnumi päästjatele. Apple’i süsteem tihendab sõnumi umbes 100 baidini ja saatmine võib võtta ka lühisõnumi puhul 15+ sekundit – see on mõeldud just hädaolukordadesse stiilis “olen vigastatud, jalg katki, vajan abi siin koordinaatides.” See on satelliiditeksti lihtne versioon – mitte tavaline vestlus.
• Kulud: Satelliidi kaudu saadetud sõnumid arvestatakse su paketti või maksavad ca 0,5 USD tk kohta. Satelliitsõnumiseadmete jaoks on vaja kuupõhist paketti, nt Garminil on olemas plaanid ca 15 dollarit/kuu 10 sõnumit jms, üle piirmäära lisanduvad kulud. Nutitelefoni hädaabisõnumid on hetkel tasuta (Apple annab uute iPhone 14/15 ostjatele 2 aastat tasuta, edaspidine hind pole teada; mõni operaator võib tulevikus lisateenuseid lisada).

Seega on “satellite texting” ehk satelliidi kaudu tekstsõnumid igasugune sõnumivahetus läbi satelliitide. See on äärmiselt kasulik, sest on kiire, nõuab vähe energiat ning hädaolukorras võib lühisõnum (“olen ok” või “vajan abi”) päästa elu seal, kus kõne ei pruugi ühendust saada või oleks liigne. Paljud seiklejad kannavad selleks satelliitsõnumiseadet – sest sõnumitest piisab enamasti, need on odavamad kui kõned ja töötavad sageli kindlamalt.

Näited:

• Matkaja Garmini inReachiga saab Himaalajast oma perele teksti saata “Jõudsin laagrisse, kõik korras” (see sõnum läbib Iridiumi kaudu ja jõuab pere telefoni SMS-ina).
• Purjetaja Spot X-iga saab tekstisõnumeid saata teistele paatidele või kaldale.
• iPhone’i kasutaja, kes satub õnnetusse levivabas piirkonnas, saab kasutada Emergency SOS funktsiooni, et saata tekstkiri vahenduspunkti, mis võtab tema eest ühendust hädaabinumbriga 911.

Kokkuvõtteks võib öelda, et satelliittekstisõnumid on juba olemas ja nende levik kasvab. Kui soovid saata sõnumeid satelliidi kaudu, on sul vaja kas vastavat seadet/teenust või nutitelefoni, milles on hädaabisatelliidi võimalus. See pole nii kiire ega odav kui tavaline sõnumivahetus, kuid töötab kohtades, kus muu ei tööta.

Kas tavalised nutitelefonid hakkavad tulevikus satelliitidega otse ühendust saama?

Paistab üsna tõenäoline, et jah, lähitulevikus saabuvad tavalistele telefonidele põhilised satelliiditeenused. Sellel suunal toimub palju:

• Praegune olukord (2023): Nagu mainitud, tõi Apple iPhone 14-ga turule hädaabisatelliidi sõnumid, tehes koostööd Globalstari satelliitidega. T-Mobile (USA) ja SpaceX teatasid plaanist kasutada Starlinki satelliite, et pakkuda olemasolevatele telefonidele sõnumivahetust (kasutades osa T-Mobile’i sagedusalast) – nad väitsid, et umbes aastaks 2024 võivad kliendid väljaspool mobiililevi piirkondi saata satelliidi kaudu SMS- või MMS-sõnumeid. AST SpaceMobile on juba demonstreerinud otse häälkõnet muutmata nutitelefoniga, kasutades nende BlueWalker 3 prototüüpsatelliiti ja AT&T sagedust. Samuti saavutati 4G andmeside ja 5G test. Lynk Global on välja lasknud väikseid satelliite, mille eesmärk on pakkuda otse tekstisõnumeid tavalistele telefonidele ning neil on lepingud mitmete operaatoritega erinevates riikides ning FCC luba USA-s. Tegelikult saatis Lynk juba 2020–21 test-sõnumeid tavalistele Android-telefonidele ilma spetsiaalse riistvarata.
• Kuidas saab tavaline telefon seda teha? Moodsa nutitelefoni raadioside võiks juba häälestuda satelliitide jaoks sobilikele sagedustele või vähemalt mõnele sagedusele, mida satelliidid saavad kasutada (nagu AST ja Lynk kasutavad mobiilsagedusalade lähedasi sagedusi, kuid satelliidid on võimsamad ja neil on suuremad antennid). Piiravaks teguriks on võimsus (telefoni antennid on tillukesed ja satelliidid kaugel), kuid uute satelliitide puhul kavandatakse tohutuid antenne ning uute tehnoloogiatega (nt taastekandevõime). Näiteks AST satelliit toimib sisuliselt hiigelsuure mobiilimastina kosmoses. Tavaline telefon näeb seda kui järjekordset mobiilimasti (küll väga suure ulatusega). Testid on näidanud, et see on võimalik – hiljuti saavutati isegi videokõne regulaarse nutitelefoniga satelliidi kaudu.
• Ajaskaala: Tõenäoliselt on esimesed tekstisõnumite teenused saadaval aastatel 2024–2025. Apple võib laiendada teenust ka väljapoole hädaabisõnumite (näiteks võimaldada kontakteerumist lisatasu eest). Android-telefonid Snapdragon Satellite’iga võimaldavad piiratud sõnumivahetust Iridiumi kaudu alates 2024 mõnedel seadmetel. T-Mobile/Starlink alustab tõenäoliselt testimist 2024 lõpus. AST SpaceMobile soovib hakata looma konstellatsiooni piiratud lairibaks ja kõneteenuseks alates 2025+ (olemas on juba lepingud AT&T, Vodafone jpt ettevõtetega). Lynk teeb koostööd väiksemate operaatoritega, et pakkuda hädaabi SMS-teenust rändlusena, seal kus levi puudub. Nii võib juhtuda, et järgmiste aastate jooksul kasutab sinu telefon SMSide saatmiseks automaatselt satelliite, kui levitorn puudub (olenevalt operaatorist ja telefoni mudelist).
• Piirangud: Alguses on need teenused aeglased (korraga võimalik vaid mõni sõnum või madala kiirusega andmeedastus) ning töötavad ilmselt vaid õues selge taevaga, mõnel juhul võib vaja olla telefoni suunamist (nagu Apple’i puhul). Alguses ei toetata tõenäoliselt reaalajas kõnet enne, kui konstellatsioon laieneb (AST eesmärk on lõpuks häälkõne, mis vajab pidevat katvust mitme satelliidiga korraga, mis tähendab suuri investeeringuid). Starlinki otse-telefonile lahendus keskendub algul lihtsõnumitele ja aeglasele andmevahetusele, nt vestlusäpid või e-post, mitte kiirele internetile. Kuid see on algus “NTN” (mitteterrestriaalsed võrgud), mis kuuluvad 5G standardisse.

Nii et jah, trend on liikumas satelliit- ja mobiilside ühendamise poole. Mõne aasta pärast võib küsimusele “Kas mul on vaja eraldi satelliittelefoni?” vastata “Ainult siis, kui vajad igal pool usaldusväärset kõnet – muidu saab tavatelefon satelliidi kaudu hädaolukorras sõnumi välja saata.”

Samal ajal jäävad pühendatud satelliittelefonid vajalikuks intensiivseks kasutamiseks, kaugemaid piirkondi teenindavatele spetsialistidele jm, sest need võimaldavad pikkasid kõnesid ja tihedamat kasutamist, millega need uued telefoni-satelliidi teenused alguses hakkama ei saa (ilmselt jäävad need esialgu hädaolukordadeks või aeg-ajalt kasutamiseks, sest võimsusressursid on piiratud).

Kokkuvõttes tulevik on kiiresti saabumas: tavalised nutitelefonid, mis saavad otse ühendust satelliitidega, pole enam ulme. Esimesed näited on juba olemas (iPhone SOS, AST kõne, Lynki tekstid). Seega kui täna on tugevaks sideks väljaspool võrku veel vaja satelliittelefoni, siis juba homme võib sinu nutitelefon tagada elementaarse ühenduse sealgi, kus mobiilimaste pole.

Hoia silm peal operaatorite teadetel – näiteks AT&T, Vodafone ja teised ASTga koostööd tegevad firmad, või iga telefon, mida reklaamitakse “satelliidivalmisena”. See on põnev areng, mis muudab hädaabi- ja esmatasandi side üle maailma palju kättesaadavamaks.

---

Viited: Ülaltoodud teave pärineb mitmetest tunnustatud allikatest, sealhulgas satelliittelefonide tootjatest, teenusepakkujatest ja tehnoloogiaportaalidest. Näiteks Satcom Globali KKK-s oli infot satelliittelefonide võimaluste ja katvuse kohta, Global Satellite’i juhendis olid välja toodud hinnastruktuurid, Apollo Satellite ja Global Rescue selgitasid riikide õiguslikke piiranguid apollosat.com ning hiljutised tehnoloogiauudised kirjeldasid uusi arenguid, nagu Apple’i satelliidi SOS ja AST SpaceMobile’i testid. Neid ja teisi allikaid on tekstis viidatud, et põhipunktid oleksid põhjendatud ja kogu KKK oleks võimalikult täpne.